Eesti oma toidu kiituseks pole ses "muditavas" üleilmastumises enam põlvkonna jagu aega kuulda-näha olnud, sellest tulenevalt ka tänulikkust oma maa ja õnnestunud saagi üle. Toidunappust pole ammu olnud, kui aga seda rasket tööd enam ise ei tee, senised tegijad enam ei jaksagi, kellele siis ja mille sisse mälestusküünlad paigutada. Ikka sisuturundus ja kaubakeskuste ülekoormamine keskkonnale ebasõbralike mitteidanevate-lagunevate vidinatega... Ei kõlba kompostiks, kuidagi. Aga võõrad suled muudkui lehvivad...
KOMMENTAARID (2)