Eestlased on väidetavalt vabaduse nimel olnud nõus ka kartulikoori sööma. Leidlikult on ära kasutatud kõik söödav kraam, see, mis inimtoiduks enam ei kõlvanud, läks loomale või komposti. Sissetulekute suurenedes visatakse toit üha lihtsamalt prügikasti ja toidu raiskamine on kasvutrendis ka Eestis.
29. septembril tähistatakse rahvusvahelist toidujäätmete ja toidukao teadlikkuse tõstmise päeva. Värske uuringu kohaselt on toidujäätmetest pool ehk umbes 84 000 tonni aastas inimtoiduna raisku läinud toit. Kõige rohkem visatakse toitu ära kodudes – 41%. Rahaliselt on see ligikaudu 180 eurot aastas, seejuures lastega peres isegi ligi 220 eurot aastas. Kokku jõuab Eesti kodudes prügikasti umbes 97 miljoni euro väärtuses toitu. Võrreldes 2014. aasta uuringuga on äravisatava toidu hulk kasvanud.
Võib arvata, et 15 eurot kuus pole suur kadu. Tõesti, kiires elutempos pole aega hinnata iga mugulat ja planeeri, mis sa planeerid, ikka juhtub. Ohu märk on pigem see, et toidu raiskamine kasvab. Ja mitte ainult kodudes, vaid ka tööstuses ja kaubanduses, ainult toitlustusasutused suutsid oma jäätmete tekkimist vähendada.
Noored protestivad reedeti kliimamuutuste vastu, riigikogus arutatakse energiahinna tõusust tekkinud kriisi. Reaalsuses kasutame energiat, et toota toitu, mille ära viskame. Tarbi mõistlikult on loosung, mis on kui hüüdja hääl kõrbes. Mõistlik tarbimine väheneb. Sooduskampaaniad kutsuvad ostma rohkem, toiduportsjonid on suuremad, kohvitopsil peab olema kiri XL, võta kahe saia asemel sama hinna eest kolm. Toidu raiskamisega koos kasvab ka ülekaaluliste inimeste hulk. Üks komm teeb su meele heaks – see on hommikust õhtuni tulev mantra.
Tarbijana on pidevas turundusvoos, mis üritab meid veenda, et õnnest on puudu just see amps, raske jääda ratsionaalseks, ja tõesti laduda korvi nii palju toitu, kui vaja. Keelame toidu liigtarbimisele õhutavad reklaamid? Maksustame toidu raiskamise? Või jääb lootus iga tarbija võimele ise otsustada?
Kommentaarid