„Mida kasulikku ja kui palju täpselt üks seen sisaldab, sõltub lisaks seene liigile ka tema vanusest ja kasvukohast ning isegi ilmast,“ kinnitab bioloog Loore Ehrlich. Kuigi seente toiteväärtus on üsna väike, soovitab ta nendega oma toidulauda kindlasti rikastada.Foto: Karin Jaanus
Kersti Eero 13. september 2021 14:40

„Kui keegi ütleb, et seeni on mõttetu süüa, sest toitaineid neis ju pole, siis veejoomine tuleks otsemaid lõpetada, sest puhtas vees pole ühtegi toitainet,“ põrutab Eesti Seenefarmi OÜga algust teinud Tanel Heinsalu. Värskes kurgis on isegi 95–97% vett, aga samas ei arva ju keegi, et neid oleks mõttetu süüa. Nii on ka seentel, mille koostises on peamiselt vesi, oma kindel koht meie toidulaual.

„Toored seened koosnevad peamiselt veest, 85–92% nende kaalust moodustab vesi. Rasvu on seentes vaid 0,2–0,7%,“ ütleb Eesti loodusmuuseumis tänasest avatud seenenäituse kuraator Loore Ehrlich. „Kui värsketes seenetes moodustavad valgud vaid 2–6 protsenti, siis pärast seente kuivatamist annab sama valkude sisaldus juba oluliselt tummisema protsendi. See selgitab, miks vanarahvas seeni ka metsa- või ühe jalaga härjalihaks kutsus,“ tõdeb ta. Aga kilost tooretest seentest jääb pärast kuivatamist alles vaid 100 grammi.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad