Evelin Ilves
Foto: Erakogu/Ed LabetskiEVELIN ILVES | Särava pailapse fassaadi taga elutseb ikka veel paras annus tillukest tigedat varganägu (2)
Ta startis 1992. aastal, kaasas tähelapse ja pioneeri kogemus, kätes maanteemuhu rool. Aga silmad tal särasid ja laulud olid suul. Tema põues tiksus võrratu helge kogemus veretust sõjast ja selle hiilgavast võidust. Täna, tolle võidupüha kolmekümnenda aastapäeva künnisel, on paslik pilk peeglisse heita ja nähtule otsa vaadata. Milline ta on, see varasesse keskikka jõudnud väike vaba riik?
Esimene mulje on üle ootuste hea. Ta on end arendanud ja parendanud. Seda nii hariduse kui elukaare mõõtmes. Õppinud on ta nii kõrgkoolide tarkusi kui viimasel ajal ka üsna mitu „pärisametit” omandanud. Vanavanematelt päritud talupojatarkus on hakanud tasapisi pinnale tõusma ning ta on aru saanud, et hoolimata tehnoloogiasajandist on oluline osata ka oma kätega midagi teha. Eriti just luua, parandada ja arendada.
Kommentaarid