Aianditest saab osta Euroopas levinud pohlasorte.

Kodu ja Aed
10. august 2021, 08:30

Mets kolib aeda: istuta oma peenrasse mustikad, pohlad ja jõhvikad!

Pole saladus, et ka koduaiast saab metsamarju. Selleks on kultuurtaimena kasvatatavad mustikad, pohlad, jõhvikad ja murakad. Nende kasvatamine pakub aednikule aga väljakutseid, sest sobiva kasvukoha ja tingimuste loomiseks tuleb näha natuke vaeva.

Metsamarjade kasvatamine aias nõuab pealehakkamist ja katsetamisindu, sest isegi kultuurtaimedena võivad metsamarjapõõsad ja -puhmad olla üsnagi ettearvamatud ja pretensioonikad. Nende kasvatamiseks tuleb aeda kindlasti rajada happelise pinnasega peenar, sest looduses kasvavad nad niisketes metsades, metsa- ja rabaservas, eelistades peamiselt happelist turvasmulda. Seega pead saagi saamiseks sarnast kasvukohta pakkuma taimedele ka koduaias. Samuti peab kasvukohas olema piisavalt niiskust ja valgust.

Metsataimedele sobiv peenar

Turbapeenra rajamiseks on üheks variandiks luua kõrgpeenar, kus maapind kaetakse peenrakatte või geotekstiiliga, et umbrohi peenrasse ei kasvaks ning turvas mullaga ei seguneks. Savise pinnase puhul peenrakatet kasutada pole vaja, sest selline pinnas nii kergelt ei segune. Peenra ääristamiseks kasuta turbapätse, kive või ka palke. Turbaaia sisemus täida freesturba ja turbapätsidest üle jäänud turbaga. Juhul kui tõstetud peenar aeda ei sobi, saad samal põhimõttel peenra ka maa sisse ehitada.

Olemasolevasse peenrasse istutades tuleks istutuskoht vooderdada juuretõkkekangaga, et turvasmuld ümbritseva pinnasega väga kiirelt ei seguneks. Ühe taime jaoks võiks olla vähemalt 50 l happelist pinnast, peenra sügavus peaks olema vähemalt 50 cm.

Jälgi turba happelisust! Peenra jaoks poest turvast ostes vaata, et selle happelisus oleks alla viie.

Kata multšiga. Pärast taimede istutamist tuleks peenar katta multšiga, selleks sobib puukoor, hakkepuit, tekstiilkate vmt.

Väetamine on oluline

Kuna turbamuld on toitainetevaene, vajavad taimed väetamist. Lihtsaim viis on kasutada spetsiaalset mustikaväetist, milles on ka pinnase hapestaja. Metsamarjataimede edukaks kasvatamiseks peab mulla happesust regulaarselt timmima.

Väetamisel tuleks järgida, kui palju taim mingis kasvuetapis lisatoitaineid vajab. Reegliks on, et pigem vähem kui rohkem. Selleks, et taime kasv liiga hilja ei hoogustuks, väetatakse neid enne jaanipäeva. Puitumata võsudega taim on muidu külmaõrn ning võib talvel hukkuda.

Hoolduslõikus

Nii nagu kõigi marjakultuuride puhul, ei tasu ka metsmarjataime põõsaid seest liiga tihedaks kasvatada. Mustikapõõsaste vananedes võib igal teisel aastal lõigata ära kolm vilja kandnud oksa. Seda tasub teha sügisel, sest kevadel hakkab põõsas kaunilt õitsema. Kevadel pead põõsast kärpima raske südamega, sest taim on õite loomiseks kulutanud palju energiat. Seega on parem see töö teha ära sügisel.

Metsamarjad peenral

Valides aeda sobivaid metsamarjataime sorte ja liike, tasub tähelepanu pöörata nende külmakindlusele ja viljumisajale. Paljud sordid on aretatud Hollandis ja Põhja-Ameerikas, kus suvi on pikem ja sügis soojem kui meil, mistõttu marjade valmimise aeg jääb Eestis liiga hilisele ajale.

Jõhvikas

Jõhvikas

Aias on võimalik kasvatada nii looduslikku harilikku jõhvikat kui ka suureviljalist jõhvikat. Jõhvikas on kaunis kääbuspõõsas, millel on õrnroosad väikesed õied. Taimele meeldib niiske

pinnas, kuid kindlasti mitte liigniiske kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks on looduslike vormide seast välja valitud kolm sorti: „Kuresoo“, „Nigula“, „Maima“. Suureviljaliste jõhvikasortide hulgast on enim levinud „Stevens“ ja „Howes“.

Hea idee! Jäta osa marju peenralt korjamata, et need oleks talvel lumel toredaks kontrastiks. Talvel marju noppides on need eriti maitsvad, sest külm annab marjadele magusama maitse.

Pohl

Foto: ALDO LUUD

Pohl

Aianditest saab osta Euroopas levinud pohlasorte. Taim on dekoratiivne ja sobib hästi ka pinnakatteks, kasvades hea meelega näiteks turbapeenras koos rododendronite ja teiste hapulembeste taimedega. Samas tuleb arvestada, et kuna pohl tahab palju valgust, siis varjulises kasvukohas ta vilja ei kanna. Aias päikeselises peenras kasvavatelt taimedelt võid saada isegi kaks saaki – ühe augustis ja teise septembris.

Võsunditega leviv harilik pohl „Koralle“ on eriti hea pinnakattetaim, mida võib kasvatada ka kalmistul. Mõned pohla kultuursordid vajavad edukaks viljumiseks samas kasvukohas mitut taime.

Kevadel kindlasti varjuta!

Igihaljastele taimedele, mille hulka kuuluvad ka pohlad, on oluline kevadine varjutamine. Selleks võib pohlad juba enne talve katta kuuseokstega, mis kaitsevad taimi ka jäneste ja hiirte eest.

Kui jätad pohlataimed varjutamata, kuumutab kevadel eredalt paistma hakkav päike taimi, kuid kuna maapind on veel külmunud, siis juured sealt vett kätte ei saa ja taimed hukkuvad.

Mustikas

Mustikas

Metsades kasvav harilik mustikas lagedale peenrale ei sobi, sest armastab varju ja lauspäikese käes vilju ei kanna. Aedades kasvatatakse mustika kultuursorte. Selleks müüakse aiandites ahtalehist mustikat, kännasmustikat ja nende ristandit – poolkõrget mustikat.

Ahtalehine mustikas on meie metsamustikaga kõige sarnasem ja taimed talvituvad siinses kliimas väga hästi. Taim kasvab 20–30 cm kääbuspõõsana ja on isepaljunev, levides juurduvate külgokstega. Populaarne sort on nt „Berry Bux“.

Kännasmustikal, mis on tuntud ka kultuurmustikana, on hästi suured marjad. Taim kasvab 1–3 m kõrguse põõsana. Kuna mõni sort on külmaõrn, siis tasub neid talvel katta. Istandustes kasvatatud vastupidavamad sordid on „Chandler“ ja „Patriot“.

Poolkõrge mustikas on ahtalehise ja kännasmustika ristand. Tänu külmakindlusele sobib ta eriti hästi kasvatamiseks põhjapoolsemates piirkondades. Aiandites müüakse Soome sorte „Ainot“ ja „Alvarit“.

Mesimurakas

Mesimurakas

Eesti looduses on mesimurakas haruldane, kuid istikuärist saab osta ka selle kultuursorte. Taim kasvab edukalt nii tava- kui ka turbapeenras. Viljumiseks vajab ta tolmeldajaks kõrvale teist mesimuraka sorti. Taime tolmeldavad mesilased, kuid nad eelistavad teisi aias õitsevaid taimi. Tolmeldamata õiest kasvavad kidurad marjad. Kuna taim õitseb varakult, siis võib teda kahjustada öökülm, millest taim küll taastub, kuid võib seetõttu olla vastuvõtlik haigustekitajatele.

Miks mustikas õitseb, aga vilju ei kanna?

Üht kindlat põhjust välja tuua on keeruline. Taime viljumiseks on oluline kasvutingimuste tasakaal. Jälgida tuleks, et pinnas oleks sobiva happelisusega ja piisavalt toitainerikas. Taime võib kahjustada ka öökülm või mõni kahjur. Suurema saagi saamiseks peaks peenrasse istutama vähemalt kaks eri sorti sama liigi taime, et soodustada risttolmlemist.

Millega katta peenraid?

Peenarde katmine ehk multšimine aitab säilitada pinnases niiskust, takistab umbrohu vohamist ja hoiab talvel taimede juurestiku soojas. Orgaaniline lagunev pinnakate parandab ka pinnast. Eri tekstuuri ja värviga multš on ka dekoratiivelement.

Multšina võib kasutada:

  • puiduhaket,

  • puukoort,

  • turvast,

  • põhku,

  • puulehti,

  • muruniidet,

  • tekstiilmultši,

  • keramsiiti,

  • peenravaipa jne.