EVELIN ILVES | Mulgi Ime pärand: miks pole vaja muretseda ega surma karta. See tuleb siis, kui su ülesanded on täidetud (4)

See oli 2003. aasta varakevadel, kui oma mõnekuise imikuga teise Eesti otsa Mulgimaa metsatallu kolisin. Ei jõudnud veel mõeldagi, mismoodi mind, pealinnast tulnud tüdrukut, kohalikud vastu võtavad, kui sain kuulda, et üks võhivõõras kohalik naine soovib juba külla tulla. Kui ta üle läve astus, tundus ta kuidagi tuttavana. „Kui ma kuulsin, et meie maile pealinnast noori on kolinud, tuleb nad ju kohe Mulgi asja ajamisse rakendada,“ teatas ta rõõmsalt ilma sissejuhatuseta. Ja tegi paari tunniga ringi peale nii iseenda kui ka Mulgimaa eluolule.

Tema lahkudes mõtlesin, et kui tema saab sügavale Läti sülle ulatuva maanina lõpus asuvas Kauges Külas oma nelja lapse kõrvalt tookord ka erakooli loomisega hakkama, mis siis mina veel kõhklen. Ja nii hakkaski unistus metsa rajatud raamatukogutalust üha maisemaid piire võtma. Idee, mille teostumisse tookord uskus vaid paar lähimat sõpra, sai tolle südika naise tulikuumast energiasööstust niisuguse sädeme külge, et põleb siiani. Tõesti – inspiratsioon võib unistused hetkega täitumisteele pöörata.