Evelin Ilves
Foto: Mari LuudEVELIN ILVES | Töö südame ja kätega võttis ajult tapva koormuse ning tegi närvipuntra õnnelikuks
Väga paljud on viimase aasta jooksul töö kaotanud. Tajud seda selgesti, kui nii pealinna või ka väiksemate linnade varem sagimist täis keskustes ringi jalutad. Iga teine vaateaken, mille taga elutsenud äri peamiselt turistidele ja külalistele oli orienteeritud, on nüüd nukralt tühi. Toidukohtadest ja eriti peenematest restoranidest on kadunud kindlasti rohkem kui pooled. Aga ilmneb, et koondatud on ka hulk raamatupidajaid, kommunikatsioonispetsialiste ja isegi õpetajaid ning õppejõude. Kui ikka välistudengeid pole ega tule ning võõrkeelt läbi ekraani pikalt tudeerida ei jaksa, siis ongi paljude karjääril kriips peal. Mis neist saanud on?
Minu jaoks on päris suur üllatus, kui paljud on otsustanud elus esimest korda valida füüsilise või isegi lausa tootva töö. Jah. Aastakümneid valgekraena teeninud on mitmel puhul valinud nüüd sinikrae karjääri. Ajutiselt maal või õues tööl käia, eriti kevadsuvel ja kenal sügisel, võib ju igati hea ja töötav idee olla, kui see töö just konti ei murra ja kindlasti ajutine lahendus on. Meeleolu- ja ärevushäiretele mõjub maakeskkond ja füüsiline töö, eriti (hästi koheldud) loomadega vägagi tervistavalt. Ent kui intellektuaal satub tehasesse, mis siis küll juhtuda võib?
Kommentaarid (0)