Foto: Erakogu
Kultuur
10. juuni 2021, 22:32

Huvitav teada: kes on sel nädalal soome-ugri kultuuripealinna külastavad ersad?

Abja-Paluoja kannab 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Eeloleval nädalavahetusel külastavad Mulgimaad ersad. Ersa kultuuriühingu Sjatko esinaine Natalia Abrosimova räägib meie hõimurahvast, ersadest, lähemalt.

Aasta jooksul leiab Mulgimaa aset suur hulk sündmusi, mis tutvustavad meie hõimurahvaid, nende kombestikku ja ajalugu. Natalia Abrosimova on ersa kultuuriühingu Sjatko eestvedaja ning arvukate soome-ugri kultuuriürituste korraldaja Eestis. 2016. aastal kaitses ta Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritöö teemal „Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis“.

Ersa külast Eestisse

Natalia sündis Mordvamaal ühes ersa külas, kus siiamaani säilitatakse esivanemate traditsioone. Tema emakeel on soome-ugri peresse kuuluv mordva-ersa keel. „Tulin Eestisse õppima hõimurahvaste programmi kaudu, mis kutsub Eesti ülikoolidesse õppima Venemaa soome-ugri riikide tublimaid, kes soovivad uurida oma keelt ja kultuuri,“ selgitab doktorikraadini jõudnud naine.

Natalia abikaasa Stanislav Antipov on Eestis tegutsev udmurdi maalikunstnik ja Udmurdi kunstiühingu ARTE juhatuse liige, kes on ka Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on pärit Udmurdi vabariigi pealinnast Iževskist, kus omandas kunstieriala, jätkates hiljem õpinguid Tallinna ülikooli magistrantuuris. Koos abikaasaga korraldab ja kureerib Natalia üle Eestit erinevaid kunstiprojekte, näiteks  „Eesti pühapaigad soome-ugri kunstnike pilgu läbi„, „Soome-ugri muusikamaailm pildis„, „Soome-ugri rahvaste eluhetked“. Need on populaarsed maaliseeriad, mis on rännanud väga paljudes Eesti kultuuri- ja haridusasutustesse.

Üks suurimatest soome-ugri rahvustest

Natalia sõnul elab Eestis täna ligi 560 mordvalast. „Meie 1997. aastal loodud seltsi peamine eesmärk on ersa ja mokša emakeele ning kultuuri säilitamine, väärtustamine ja edasiandmine. Samuti ersa, mokša  ja teiste soome-ugri kultuuride tutvustamine ja nähtavaks tegemine,“ sõnab Natalia.

Ersasid ja mokšasid loetakse üheskoos mordvalasteks, kuigi nad ise on end alati eri rahvusteks pidanud. Mordvalasi on kokku üle 700 tuhande ja nad on üks tänapäeva suurimatest soome-ugri rahvustest. Venemaal elavate rahvuste hulgas on nad arvuliselt kaheksandal kohal. Ersa kultuuriühingu Sjatko esinaine selgitab, et ersade asualad paiknevad suuremate või väiksemate saarekestena venelaste, tatarlaste, tšuvaššide ja baškiiride asustusalade vahel Okaa-Volga vaheliselt alalt Siberini.

Siiami kaksikud

Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma – ersade ja mokšade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Ersad ise on end tavaliselt nimetanud vastavalt ersadeks.

Ersasid ja mokšasid on nende kultuuride läheduse tõttu nimetatud ka siiami kaksikuteks. Nad ise ütlevad: „Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas“.

Natalia Abrosimova sõnul loodi ersade kirjakeel vene tähestiku alusel 1925. aastal ja mokšadel 1933. aastal. „Veel eelmisel sajandi lõpul kasutasid ersad-mokšad mitmesuguste teadete edasiandmiseks omapäraseid mõistekirja märke,“ tutvustab Natalia ersade kirjakeele kujunemislugu. 

Lähedased setu riietele

Soome-ugri rahvastest just ersasid tabasid eriti suured repressioonid, hukati praktiliselt kogu nende intelligents. Seetõttu, ent samuti suure hajutatuse tõttu, on nende keel ja kultuur praegu suhteliselt raskes olukorras, kuigi oma rahvaarvult nad on koos mokšadega ungarlaste, soomlaste ja eestlaste järel neljandad.

Ersade rahvarõivad ja laul on, muide, väga lähedased setu riietusele ja laulule. Sellele osutas tähelepanu juba Lennart Meri oma filmis „Linnutee tuuled“. Nende puunikerduskunstist aga leiab ühesuguseid päikeseratta ja hobusepea motiive kasvõi Saaremaa õllekappadel. Nende rahvariiete ja muu käsitöö ornamentides oli armastatud värv punane, millega liideti kollast ja sinist.

 Ersad Mulgimaal

Eelootaval nädalavahetusel külastavad ersad soome-ugri kultuuripealinna Abja-Paluoja Halliste kihelkonnas ning Helme kihelkonda Mulgimaal. Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg ütleb, et Mulgimaal on suur au ja võimalus võõrustada sel aastal soome-ugri hõimurahvaid.

„Maailmas on täna 26 soome-ugri hõimurahvast. Me soovime tundma õppida oma juuri, jõudmist siia Läänemere kallastele, meie  kombeid ja mustreid. Kõike seda, mis ühendab soome-ugri hõimurahvaid,“ ütles Grenberg. „Meil on suur rõõm võtta Abja-Paluojal ja Helme kihelkonnas vastu ersasid. Ma olen südamest liigutatud, nähes Mulgimaa inimeste soovi ja külalislahkust tervitada siin meie kodukandis kõiki soome-ugri hõimurahvaid.“

Samal ajal, kui ersad külastavad Mulgimaad, toimub 11.-13. juunini FUFF (Finno-Ugric Film Festival) filmifestival. Grenbergi kinnitusel külastab festivali mulkide esindus, kuhu kuuluvad Mõisaküla noored ja Karksi-Nuia Mokalaada naised. Rohkem infot ürituse kohta leiab Facebookist.