Karusloomafarmide keelustamise eelnõu läbis riigikogus teise lugemise. Alender: aeg on nende kaotamiseks on käes (2)

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on karusloomafarmide keelustamise nimel töötanud juba mitmeid aastaid. Organisatsioon esitas möödunud aastal riigikogule petitsiooni 6161 digiallkirjaga, mis suunas hetkel arutluses oleva eelnõu menetluseni.  

„Eesti liigub jõudsalt heas suunas loomade heaolu valdkonnas ja karusloomafarmide keelustamine oleks võit kogu Eestile. Sellega näitaksime ennast parimast ja tugevaimast küljest, sest astuksime välja nõrgemate kaitseks. Rõõm on näha selle mõtteviisi üha kasvavat levikut Eestis, nii riigikogu liikmete kui teiste sihtrühmade seas,“ kommenteerib Nähtamatute Loomade president Kristina Mering, kes on karusloomade heaolu eest seisnud juba 15 aastat. 

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu liigub nüüd edasi kolmandale lugemisele. Lõpphääletus leiab riigikogu suures saalis aset 2. juunil. Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Prantsusmaal, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on aeg karusloomafarmide keelustamiseks küps.

 „Karusloomade kasvatamise keelustamist on riigikogu keskkonnakomisjonis arutatud aastaid ning riigikogu suures saalis on sellesisuline eelnõu juba kolmandat korda. Varasematega võrreldes on praegune katse aga märksa edukam, sest kui eelmisel kahel korral lükati karusloomade kasvatust keelav eelnõu tagasi, siis täna läbis see teise lugemise. Kolmandale lugemisele jõuab see eelnõu praeguse plaani kohaselt juuni algul ja loodetavasti saab siis ka lõpliku heakskiidu,“ ütleb Alender.

Alenderi sõnul ei pea üha rohkem inimesi õigeks seda, et loomi peetakse karmides tingimustes ja hukatakse üksnes karusnaha saamise eesmärgil. Ta viitab Kantar Emori poolt märtsis läbiviidud küsitlusele, mille tulemuste kohaselt arvab 75 protsenti Eesti elanikest, et karusloomakasvatus ei peaks olema lubatud.

Samuti toob Alender välja, et tööstusharuna on karusloomakasvatus Eestis oma tegevust sisuliselt lõpetamas. „See tähendab, et keelustamisel ei ole enam erilist negatiivset mõju näiteks töökohtade kao näol, kuna neid on hetkel vaid kümnekonna ringis ning enamike sektoris töötavate inimeste jaoks ei ole see enam põhisissetulekuallikas,“ sõnab Alender.

Ühtlasi lisab ta, et veel väheste selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate jaoks lepiti kokku viie aasta pikkune üleminekuaeg, et ettevõtjad saaksid karusloomafarmid sulgeda ja oma tegevuse sujuvalt ümber kujundada.