Toiduuudised

MARJAPUNAPÄEV! Täna naised puhkavad ja lasevad endale kooki, kala ning punast jooki serveerida 

Toimetas Manona Paris, 25. märts 2021 10:24
KollaažFoto: 9x Jaan Heinmaa, Laura Strandberg, Mari-Liis Ilover, Manona Paris, Lauri Kulpsoo, Andra Kalda
Paastumaarjapäev ehk marjapunapäev tähistab kevade algust, mis pakatab just naistele suunatud maagiast ja tarkustest. Sugugi vähem tähtis pole ka sellel päeval söök ja eriti jook.

Marjapunapäev tähistab aega, milpäev on juba pikem kui öö. Ussidele ja mutukatele tuleb hing sisse, karu tuleb pesast välja, paiksed linnud ehitavad pesi ja hakkavad munele, saabuvad rändlinnud, havid pöörduvad järvedest jõgedesse kudema jne. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taaslooma, kirjutab rahvakultuuri hoidja Ahto Kaasik Maavald.ee portaalis. 

Samal teemal

Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist, kirjutab Folklore.ee

Alates marjapunapäevast ei tohtinud vanasti ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna. Loodi ka häid endeid tulevikuks. "Tuleks tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Seejärel minnakse kogu perega vaatama, kuidas päev tõuseb," kirjutab Kaasik. 

Folkore.ee lisab, et maarjapäevaks tuli lõpetada talvised naistetööd kangaste kudumine ja ketramine. Olulised oli mitmed maagilise taustaga kombed ja riitused: põllule tuli viia koorem sõnnikut (see tagas mõjukuse ka järgmistele koormatele, põllu viljakuse ja kahjurite vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne.

Vaadati üle säilitatud kapsad (palju seemneid ennustas kahjureid ja kehva saaki), külvati esimesed kapsaseemned. Suurte kapsaste saamiseks keriti suuri lõngakerasid ja küpsetati suuri pannkooke ning karaskeid. Viljandi-, Valga-, Võru- ja Setumaal nõuti seejuures valgete rõivaste kandmist, mis on kapsamaagias väga olulise tähendusega.

Mandri-Eestis on marjapunapäev eeskätt naiste pyha, kirjutab Ahto Kaasik. "Naised ei tee tööd vaid käivad yksteisel kylas ja lähevad hulgakesi kõrtsigi. Juuakse marjapuna - punast viina, veini, õlut, toorest muna või syyakse jõhvikaid. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna joomine annab suveks tervist, jõudu ja head jumet. Siis "päike ei põleta mustaks" ja sääsed ei söö. Puna joonud tydrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tydrukutele. Marjapuna joovad mehedki. Puna joomine kosutab elujõudu".

Marjapunapäeval tehakse suuri ülepannikooke või laiu karaskeid. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt  kypsetada havimarjakooki.

Peipsi looderannikul, aga ka Räpinas ja Piirissaarelgi on maarjapunapäev kalapyha. Kala tuleb nyyd jõkke kudema ja sel puhul syyakse suure pidulikkusega ära "perämäne vana haug". See on eelmise aasta kudemise ajal pyytud kõige suurem ja toredam havi, mis on soolatud ja kuivatatud. iisakus on sel päeval söödud ka haugimarjast keedetud suppi.