Video: Video: Rauno Vahtre, montaaž: Tatjana Iljina
Manona Paris | Video: Rauno Vahtre, montaaž: Tatjana Iljina 19. detsember 2022 17:36
Eestlaste kultuuripärandi ametlikuks osaks tunnistatud peolaudade kuninganna – sült – on siinkandis juba sajandeid laineid löönud, olles alul sakste piduroog, siis lihtrahva argitoit ja viimaks taas pidulik suupiste. Paraku on sült saanud nüüdseks ka sellise roa maine, mida on võimatu kodus teha. See aga lihtsalt ei vasta tõele.

Eestlaste kultuuripärandi ametlikuks osaks tunnistatud peolaudade kuninganna – sült – on siinkandis juba sajandeid laineid löönud, olles alul sakste piduroog, siis lihtrahva argitoit ja viimaks taas pidulik suupiste. Paraku on sült saanud nüüdseks ka sellise roa maine, mida on võimatu kodus teha. See aga lihtsalt ei vasta tõele.

Eestimaalaste toidulauale on sült jõudnud saksa toidukultuuri kaudu juba keskajal, mil see kuulus linnarahva ja mõisnike toidusedelisse. Sült hakkas laiemalt levima eestlaste toidulaual 19. sajandil, populaarsuse saavutas see möödunud sajandi 20–30ndatel. 20. sajandi teisel poolel muutus sült peolaudade lahutamatuks osaks. Hea süldi keetmine aga näitas perenaise oskuste taset.

Markofka Toidutoa perenaine Inga Paenurm näitab, kui lihtne on ise panna sült tulele, see puhastada, leem selitada ja siis vormidesse valada. Ei midagi ülearu keerukat. Lihtsalt aega peaks olema.

Sülti on hea teha siis, kui kodus on plaanis pikem tegevus toas või aias. Liha podiseb rahulikult oma taktis, aga hea oleks sellele aeg-ajalt pilk peale heita.

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • 8 digiväljaande lugemisõiguse
  • Üle 1300 tellijale mõeldud artikli kuus
  • Jagada tellimust 4 sõbraga
  • Võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99