Toiduuudised

Eesti inimene sööb aastas ära tuubi kanget sinepit 

Toimetas Kersti Eero, 30. detsember 2020 16:10
See, kas sinep on kange, mahe või isegi magusapoolne, sõltub sinepitaime sordist ja mitte pastas olevast sinepipulbri kogusest.Foto: Panthermedia, 2xPixabay
"Kuigi reeglina lisatakse sinepit toidu maitsestamiseks, pidurdab see ka toidu kiiret riknemist ehk pikendab toidu kasutamisaega," ütleb 43 aastat Põltsamaa tehases tootearenduse valdkonnas töötanud Asta Übner. 

„Eestlaste armastatud kange sinep on Euroopa sinepiturul pigem haruldane, sest suurem osa eurooplastest, kaasa arvatud meie põhjanaabrid, on harjunud maheda maitsega sinepiga. Mõnikord arvatakse, et Dijon on sinepi mahedale maitsele viitav üldnimetus, aga tegelikult on Dijon Prantsusmaa linn, mida sageli kutsutakse ka maailma sinepipealinnaks,“ räägib Übner.    

Samal teemal

Sinepit tehakse sinepiseemnetest. Neist pressitakse sinepiõli, pressimise jääkidest jahvatatakse sinepipulber, millest omakorda valmistatakse toidulaualt tuttavat sinepipastat. 

Kuigi vahel arvatakse, et sinepi kangus sõltub sinepipulbri sisaldusest tootes, pole tegelikult pulbri kogus Übneri sõnul sugugi oluline. „Tähtis on sinepitaime sort, mis teeb sinepi kas kangeks, mahedaks või isegi magusapoolseks. Sinepitaime sorte on erinevaid, näiteks meie kasutame sarepta sinepitaime seemneid, mis on tuntud oma terava maitse ja lõhna poolest,“ ütleb Übner ja lisab, et kui aastaid toodi toorainet Venemaalt Volgogradist, siis praegu tuleb see Kanadast.

Sinepit on ravim- ja maitsetaimena kasvatatud ligi 5000 aastat, see teeb temast ühe maailma vanima maitsetaime. Keskajal kasvatati sinepitaimi nii kloostrites kui ka õukondades, nii maitse- kui ka ravimtaimena. Sinep kasvab ka Eesti koduaias, aga see teadmine on aiapidajate seas vähe juurdunud. Samas võiks sinepi lehtedega maitsestada salateid ja seemned kasutada näiteks pipra asemel. 

Kui mujal maailmas on sinepipasta enamasti klaaspurgis, siis eestlane on harjunud eeskätt tuubisinepiga. Põltsamaal pandi 1961. aastal püsti Ungarist pärit moodne tuubidesse villimise liin. Kuigi seda sinepimaja, rääkimata masinatest, pole enam ammu, käib sinep endiselt tuubi. „Tuubisinepil on purgisinepi ees üks selge eelis – kuna ka pärast tuubi avamist puutub selle sisu minimaalselt kokku õhuga, ei hakka sinep kuivama ja püsib oluliselt kauem värskena,“ selgitab tootearendaja eestlaste konservatiivsust. 

„Keskmiselt sööb Eesti inimene aastas ära ühe tuubi kanget sinepit. Alates 1961. aastast oleme seda valmistatud üle 61 miljoni tuubi, millega võiks teha poolteist ringi ümber maakera,“ ütleb Übner. Eesti köögis lisatakse kõige sagedamini sinepiga särtsu nii lihale kui ka erinevatele kastmetele, aga see käib ka suppidesse, lihamarinaadidesse ja kartulisalatisse. Teada on, et Eestis on sinepist pastat valmistatud juba enam kui sada aastat tagasi.