AUSTRITEGA TUGEVAM TERVIS: turgutavad immuunsust, aitavad võidelda viirustega ja pakuvad müstilist naudingut

Anti, kes argipäeviti kannab ka Tallink grupi peakoka vastutusrikast mütsi, on laupäeva õhtul Nero restoranis oma sõiduvees. Just on neljakordne austrite avamise maailmameister võitnud järjekordsed (viiendad) selle ala Eesti meistrivõistlused.

Talle suutis alla jääda vaid tema poeg Alex-Ander Lepik, kes töötab Kampuse peakokanugas. Kolmandaks tuli aga Kristiines ja Nõmmes linna hetke ühte kuumemat pitseeriat Monsterpizza pidav Oleg Belousov.

„Suured tänud kõigile võistluste toetajatele ja abilistele, et sel keerulisel ajal said need võistlused korraldatud,“ lausub Anti peale võistlusi, mask ikka veel ees. „Viie aastaga on austri avamise kvaliteet paranenud tunduvalt. Võime olla uhked, et Eestis avatakse austreid kvaliteetselt ja püüdleme veel paremuse poole.“

Kuidas aga on mõjutanud koroona-aasta austrigurmaane? „Austreid süüakse sel aastal väga palju ja tunduvalt rohkem kui eelmisel aastal ja tunduvalt rohkem kui varem. Inimesed ei saa reisida ja siis nad tahavad seda saada Eestis, mida nad varem on kogenud reisidel. Tänane võistlus ka näitas, et igal aastal me tase tõuseb,“ sõnab Lepik.

Ma ikkagi rõhutan seda, miks me seda teeme, toonitab Anti Lepik. „Austrid on pea ainus loomne valk, mis turgutab immuunsüsteemi. Just täna on seda turgutus väga tähtis. Ilma selleta me ei püsi.“

Austrite avamise mitmekordne meister kinnitab, et võistlustel järgiti hoolikalt viirusevastase võitluse reegleid. Osalejad kandsid maske ja olid üksteisele lähemal kui kaks meetrit vaid loetud sekunditeks, kui tehti pilti.

Miks aga on auster immuunsusele nii kasulik? „Selles on palju erinevaid mineraalaineid. Näiteks nii palju tsinki kui ühes austris kusagil looduses (inimesele omastatavas vormis – toim) mujal ei leidu. Ja kui siin võtta, et seal on valku, rauda, magneesiumi pluss erinevaid vitamiine – kuna see kokteil on kokku segatud looduse poolt, siis inimorganism omastab selle sajaprotsendiliselt. Piltnikult võttes ongi auster looduse poolt koostatud mineraalide ja vitamiinide pomm.“

Anti Lepik mõistab, et austrid on siiski pidusöök, aga endale tuleks ka seda lubada. „Muidugi see pole igapäevane söök. Eesti Läänemeres neid ju neid ei kasva, neid tuuakse sisse Prantsusmaalt, Hollandist, Iirimaalt,  Rootsist.“

Ent pidulikematel sündmusteks või enda tänamiseks on nad vaimustavad. „Alati ei peagi olema mingit erilist põhjust. Ka peale rasket töönädalat tuleb osata see õnn iseendas üles leida. Kui sa ise ennast ei täna, siis miks sa ootad seda teistelt,“ lausub ta.  

Auster on see, mis aitab luua erilisi hetki. Neid ei pea laual olema tervet kastitäit. Piisab ühest-kahest ja ongi juba kõik hästi.

Kas meist on nüüd saanud austrirahvas?  Anti muigab. „Eestlaste DNA-sse on küll kirjutatud sealiha ja kartul, ent iga aastaga on mereandide tarbimine suurenenud. Maaletoojad on mulle kinnitanud, et tegelikult söövad eestlased rohkem austreid kui soomlased. Teadlik toidu nautlemine on suurenenud.

Sõnum olekski see, et pole vaja üht või teist taga ajada, nendib Anti Lepik.  Söögem tasakaalustatud toitu. Siia sobib väga hästi tõusvas trendis ka taimsete toitude populaarsus. „Oluline on luua elus erilisi hetki ja austritega on seda väga lihtne teha. Prantslased kirjeldavad väga hästi: austri söömine on nagu merineitsi suudlemine, selline soolakas-magus ja salalik. Iga austri maitse on unikaalne. Leidke oma lemmik.

Kuidas mõjutab austreid maailmamere saastatus? Anti Lepiku sõnul on austrid pigem kui väike ökoloogiline puhastusjaam, mis samas nii pisike, et ei tallenda raskemetalle. Lisaks on seisavad austrifarmerid selle eest, et rannajoon oleks saastest puhas.