Mida teha, kui su teismeline tuleb ja teatab, et hakkas veganiks? (1)

Maia-Liisa (43)

Viie aasta eest ütles minu vanem tütar, kes toona oli 15, et ta on vaadanud palju videoid ja lugenud netist infot intensiivfarmide kohta ning see, mis loomadega tehakse, on kohutav ja kole. Ta käis välja mõtte, et me võiks loobuda liha söömisest. Olles ka ise selle teemaga veidike tuttav, ei olnud mul talle öelda ühtegi argumenti, miks loomade söömine tolereeritav peaks olema. Minu esimene vastus oli, et on tõesti õudne, et loomadega nii tehakse ning sellele pole vabandust, kuid ma ei oska ilmselt kuidagi tagada, et kasvav organism liha tarbimata kõik vajaliku kätte saaks.

Lubasin tema ettepaneku peale mõelda ning jõudsin arusaamani, et kui olen tegelikult nõus lapse väidetega, siis ei saa edasi elada samasugust elu nagu enne ega teha nägu, et temal pole õigus. Samuti tundus väär otsida põhjendusi, mis tema seisukohti valeks tunnistaks. Või veel hullem – öelda, et jah, sul on õigus, aga me teeme ikka teisiti, sest nii lihtsalt tehakse. Ma ei mäleta, kui pikalt ma mõtlesin, kuid selleks ei kulunud kaua aega. Lõpetasime peres liha söömise, kuid esialgu tarbisime veel piimatooteid ja kala. Veidi edasi uurides, juhtisin mõlema lapse tähelepanu sellele, kui kole on piimatööstus. Leidsime ühiselt, et ei osta ka piimatooteid enam koju. Selleks ajaks olin juba palju osavam taimse menüü koostamises, kuid polnud oma oskustes piisavalt kindel, mistõttu ei lubanud lastel veel mõnda aega loobuda kalast.

Lõpuks jõudsime selleni, et jäi ära ka kala ning mune me niikuinii eriti polnud tarbinud. Ja olimegi ühtäkki olukorras, kus meie külmkapis puudusid loomsed produktid ning tänaseks on sellest saanud juba mitu aastat kestnud uus eluviis. Kui laps teatab vanemale, et on otsustanud veganluse kasuks, on oluline talle näidata eeskuju, õpetades lapsele heaks inimeseks olemise kunsti ning analüüsioskust. Saades uut infot, tuleb vanad tõekspidamised ja harjumused lugeda aegunuks ning muuta oma käitumist ja elustiili. Kui laps näeb, et vanem suudab ellu viia suuri ja põhimõttelisi muudatusi, siis õpib ta ka ise pingutama ning olema vastuvõtlik uutele teadmistele. Lisaks tunneb laps, et kui temal oli õigus, võttis vanem teda tõsiselt.

Aleksandra (22)

Kui ma taimetoitlaseks hakkasin, ei teadnud veganlusest minu peres keegi, sealhulgas mina, suurt midagi. Ehkki minu peres sõid kõik hea meelega liha, tekkis minul juba enne esimest klassi tõrge liha vastu. Kuna olen suur loomasõber, otsustasin lihast loobuda. Ilmselt mängis rolli vanus – hakkasin iseseisvalt mõtlema ja asjadest rohkem aru saama. Pole tegelikult raske kokku panna pilti, et liha = loom.

Pere ja sugulased muretsesid minu tervise pärast ning igal perekondlikul pidusöögil tuli minu toitumine teemaks. Küll prooviti mind ümber veenda, küll pakuti mulle innukalt liha. Mina aga jätkasin taimse toidu söömist.

Ema ütles mulle mitu korda, et kui ma liha ei söö, siis suren ära. See kõlab julmalt, aga ta ei öelnud seda minu kiusamiseks, vaid ta tõsimeeli arvas, et kasvueas jääb mul olulistest ainetest puudu ning seetõttu jään haigeks või saan väärarengu. Nagu paljudel teistelgi, oli ka minu emal väärarusaam, et lapsena peaks kindlasti sööma liha ja alles täiskasvanuna võib kaaluda taimetoitlaseks hakkamist. Samas oli ema ainus, kes ütles mulle, et saab tegelikult aru, miks ma loomi ei söö.

Lapsena arvati, et ma kaua taimsel toidul vastu ei pea. Nüüd on mul hea meel, et sain kõik need väited enda näitel ümber lükata. Tänaseks olen kogu perele tõestanud, et veganlus on okei. Olukord on suisa pöördunud vastupidiseks – nüüd helistavad nii ema kui ka vanaema, et küsida, milline poelettidel olev taimne piim on parim. Sellest ei osanud ma väiksena isegi unistada.

Eleonore (22)

Mina hakkasin taimetoitlaseks, kui olin umbes 12aastane. Veganluseni jõudsin hiljem. Noore teismelisena õppisin kriitiliselt ja iseseisvalt mõtlema ning liha söömine tekitas minus väga vastakaid emotsioone. Oli ebameeldiv mõelda, et minu toitumisharjumuste pärast tapetakse loomi. Veelgi eemaletõukavam oli mõte, et peaksin ise mõne looma tapma. Samas ei tundunud poest liha ostmine nii suure probleemina, sest ei olnud seni lihatooteid otseselt loomadega seostanud. Peagi mõistsin, et kui minu jaoks on looma tapmine vastuvõetamatu, siis ei ole mul ka õigust poest liha osta ega seda iga päev süüa.

Olin oma peres ainus taimetoitlane ning algul kaasnes minu otsusega palju kriitikat ja hirmutamist. Näiteks öeldi, et kui ma liha ei söö, lõpetan haiglavoodis, ei saa kunagi lapsi ja rikun igaveseks oma tervise ära. Ajapikku hakkasin ise retsepte otsima ja uusi toiduaineid proovima, et tõestada, et ka taimsed toidud on väga maitsvad ning toitvad. Olen avastanud enda jaoks väga palju uusi maitseelamusi ja pole kordagi kahetsenud oma valikut. Nüüdseks on ka minu pereliikmed saanud taimse toiduga sõbraks ning katsetavad juba omal algatusel taimetoitudega.

Minu käest küsitakse sageli nõu ja hea meelega mugitakse minu valmistatud toitusid. Olen alati olnud seda meelt, et veganlus on midagi, mida ei saa kellelegi peale sundida ja iga inimene peab iseseisvalt enda jaoks selle valiku tegema. Osa noorukite jaoks on see põnev trend, millega kaasa minna, aga ajapikku sellest loobutakse. Paljude jaoks on see aga eluaegne otsus. Lapsevanemad peakski pigem keskenduma sellele, et laps leiaks võimalikult täpse ja õige info ning oskaks tervislikult ja täisväärtuslikult toituda, olenemata oma dieedist.

Viis nõuannet lapsevanemale:

1. Uuri veganluse kohta lähemalt, et saaksid last suunata ning temaga sel teemal kaasa rääkida. Seejuures ära ole kinni vanades tõekspidamistes, vaid ole avatud uuele infole.
2. Ära hirmuta ega mõista last hukka, vaid tunne huvi, mis teda sellist valikut tegema innustas, ning ole talle toeks.
3. Jälgi, et lapse menüüst ei jääks pelgalt välja loomsed tooted, vaid sinna lisanduksid ka toitainete rikkad taimsed toidud.
4. Katseta erinevaid vegantooteid. Kõik ei pruugi meeldida, ent võid avastada põnevaid tooteid, mis ka edaspidi poekorvi satuvad.
5. Kokka koos lapsega ning proovige erinevaid taimseid retsepte. See on hea võimalus tutvuda veganmaailmaga ning veeta kvaliteetaega oma lapsega.