AmarilloFoto: Karmo Tüür
Karmo Tüür 10. november 2020 09:36
Kui tavaliselt ma mõtlen ette välja, kuhu sööma minna, siis mõnikord lasen ka jalgadel end juhtida. Seekord juhtisid nad mind Viru keskusest läbi. Otsustasin, et astun sisse esimesse toidukohta, mille menüüs on supp, sest ilma supita mina ei mängi, eks ole. Igasugused burgeriputkad ja muud säänsed poolpuhvetid saab sellise kriteeriumi alusel kohe kõrvale jätta ning elu jälle kraadi võrra lihtsam.

Kui tavaliselt ma mõtlen ette välja, kuhu sööma minna, siis mõnikord lasen ka jalgadel end juhtida. Seekord juhtisid nad mind Viru keskusest läbi. Otsustasin, et astun sisse esimesse toidukohta, mille menüüs on supp, sest ilma supita mina ei mängi, eks ole. Igasugused burgeriputkad ja muud säänsed poolpuhvetid saab sellise kriteeriumi alusel kohe kõrvale jätta ning elu jälle kraadi võrra lihtsam.

Nii ma siis maandusingi puhvetis nimega Amarillo. Alles peale mahaistumist avastasin, et tegu on tex-mex stiilis asutusega, mis vähemalt annab ette lubaduse millegi vürtsika ja hea liha kohta. Või noh, nii ta vähemalt võiks olla. Vähemalt minu peas.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon