NÄLG JA RASVUMINE | Globaalne probleem: kuidas muuta tervislik toit taskukohaseks kõigile?

16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva, mis on ühtlasi ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. aastapäev. Hiljuti Nobeli rahupreemia pälvinud maailma toiduprogramm teeb samuti jõupingutusi selle nimel, et tervislik toit jõuaks kõigini.

Kogu maailma toiduga kindlustatuse traditsiooniliste ülevaadete pakkumise kõrval tegeleb FAO toiduga kindlustatusega ka laiemalt, täpsemalt toitumisega. Ehkki nälg on jätkuvalt väga suur probleem – 2019. aastal puudus 2 miljardil inimesel ehk veerandil kogu maailma elanikkonnast ligipääs piisavalt toitainerikkale toidule –, on tervisliku toitumise küsimus igal aastal üha pakilisem, teatas maaleuministeerium meediale.

FAO on välja arvutanud, et toitu toodetakse kalorite mõttes maailmas piisavalt ja enamgi, probleem on toitainete jaotuses. Paljudes riikides saavad inimesed küll piisavalt kaloreid, aga mitte vajalikke toitained.

Seetõttu heidabki Maaelublogis maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Galina Jevgrafova pilgu FAO ühele olulisele iga-aastasele aruandele, „Toiduga kindlustatuse ja toitumise olukord maailmas“ („The State of Food Security and Nutrition in the World“). Aruanne keskendub toidusüsteemide muutmisele taskukohase tervisliku toitumise huvides.

Toitumise kvaliteet koosneb neljast põhiaspektist: mitmekesisus, piisavus, mõõdukus ja üldine tasakaal.

Tervisliku toitumise puhul moodustavad rasvad laias laastus vähem kui 30% ja suhkrud vähem kui 10% päevasest koguenergiast, puu- ja köögivilju tuleks tarbida vähemalt 400 grammi ja soola mitte rohkem kui 5 grammi päevas.

Seejuures tuleks küllastunud rasvadele eelistada küllastumata rasvu ja tööstuslikke rasvu mitte tarbida. Ehkki tervislik toitumine sõltub isiklikest ja kultuurilistest kontekstidest, kättesaadavast toidust ja toitumisharjumustest lähtuvalt, on põhiprintsiibid üldjoontes kõikjal samad.

Vale toitumisega seotud tervisemõjud on suuremad, kui oskame endale püsivalt teadvustada.

Ebatervislik toitumine on surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste, peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ja diabeedi peamine põhjustaja. Ülekaal ja rasvumine on nende haiguste olulisemad riskifaktorid, kusjuures suurenenud rasvumismääraga seotud tervishoiukulude kasvu on näha kogu maailmas. 2016. aasta 57 miljonist surmast oli 40,5 miljonit ehk 71 protsenti seotud ebatervislikust toitumisest põhjustatud haigustega.

Samal ajal kannatavad miljonid inimesed maailmas nälja, toidupuuduse ja alatoitumise all põhjusel, et nad ei saa endale tervislikku toitumist lubada.

Tervisliku toidu hind on ligi 60 protsenti kõrgem kui lihtsalt piisavate toitainetega toidu hind ja peaaegu viis korda kõrgem kui piisava energiasisaldusega toidu hind.

Seetõttu on oluline toitumistundlik sotsiaalkaitsepoliitika, et suurendada kõige haavatavamate elanikkonnarühmade ostujõudu ja muuta tervislik toit taskukohasemaks.

Kui praegused toidutarbimismustrid jätkuvad, prognoositakse 2030. aastaks ebatervisliku toitumisega seotud haiguste ja sellest tingitud suremusega seotud tervisekuludeks 1,3 triljonit USA dollarit aastas.

Samal ajal võiks  tervislikule toitumisele üleminek tuua kaasa otseste ja kaudsete tervisekulude hinnanguliselt  kuni 90-protsendilise vähenemise, mis aitaks teha investeeringuid tervislike toitude hinna langetamiseks.