Kristjan Jõekalda tööst maskisaates: väga mõnus amet – tuuakse kohvi ja torti, siis lähed lavale ja muudkui arvad

Kristjan on telemaastikul tegutsenud juba 31 aastat, aga tema sõnul on „Maskis laulja” tema lemmikprojekt. Siiani oli tema lemmikuks „Rooside sõda”.

„Ütleme nii, et „Maskis laulja” puhul mulle meeldib see glamuur, sära ja sädelus. Ma ei ole kunagi olnud glamuurne inimene. Nüüd on äkki mind lükatud sellisesse kohta ja see on äge,” tõdeb mees. 

Varasemalt on Kristjan olnud žüriis vaid korra elus. Ta sai tunda seda tunnet „Su nägu kõlab varsti tuttavalt” saates külaliskohtunikuna. „Sain sealt nii mõnusa tunde. Ma sain aru, et ülejäänud kolmik, kes žüriiks oli, olid üks tiim. Seda oli nii lahe vaadata. Nüüd ma olen ka tiimiliige. Küll uus, aga ikkagi liige,” lisab mees uhkusega. 

Maskisaate detektiiviks saamine

Mehe sõnul pole tal elus palju unistusi ja kõik, mida ta on soovinud, on ta ka saavutanud. „Ma mõtlesin pool aastat tagasi selle peale, et ma olen väga palju erinevaid asju teles teinud, aga on üks asi, mida veel prooviks – tahaks olla maskisaate detektiiv.” 

Päeval, kui peaprodutsent Kaupo Karelson Kristjanile helistas, oli ta esimese hooga veendunud, et tegemist on naljaga. „See oli nagu taevaõnnistus, ma lausa sulasin. Ma arvan, et Kaupo ei jõudnud isegi lause lõppu küsimärki panna, kui mina juba mitu korda „jah” vastasin. Ei mingit väärikat „ma mõtlen pisut”, vaid kohe konkreetne „jah, palun, tänan”, lisab Jõekalda naerdes. 

Unistuste töö

Kristjan räägib, et ta pole varem ennast üheski rollis nii hästi tundnud. „Rääkida mulle meeldib ja edev olen ka.” Jõekalda sõnul ei ole teda kunagi nii palju ümmardatud ja poputatud. „Väga mõnus amet. Kohale tulles tuuakse kohvi ja torti, siis lähed lavale ja muudkui arvad ja arvad. Ma tunnen end ikka paganama hästi,” muheleb ta. 

Kristjan tõdeb, et asja teeb nii ägedaks just seltskond, kellega nad koos töötavad. „Mul on nii kahju, et neid saateid ainult kümme on, peale seda ongi kogu lugu,” lisab mees kurvastunult. „Kuidagi nii hoitud tunne on,” lisab mees. 

Hirmud ja ootused

„Kõige suurem hirm on see, et inimesed võtavad meie väljaütlemisi surmtõsiselt. See on meelelahtuse kõige kõvem vorm. Seda ei saa võtta sama tõsiselt kui „Aktuaalset kaamerat”. Mehe sõnul püüab ta jätta endast lihtsalt enesekindla mulje, sõltumata sellest, et tal pole aimugi, kes maskide taga on. „Kõik minu pakkumised, mis ma olen teinud, ei ole mul ligilähedalegi läinud." Siiski vaatab ta tulevikku positiivselt. „Ükskord mul ikka pihta läheb!”

„Ma ootan seda, et seal maski taga on Teet Margna, aga siis tuleb välja hoopis Evelin Ilves. See tunne, et „mida põrgut, kuidas nii saab olla” ongi minu ootus.”