MURETSEMISEKS POLE PÕHJUST? Kilu ja räime võib süüa vaid 60 grammi, looduslikku lõhe 25 grammi nädalas

Loodusliku lõhe ja jõesilmu puhul on need kogused veelgi väiksemad - vastavalt 20 ja 25 g nädalas, näitab uuring.

Keskkonnauuringute keskuse keskkonna –ja analüütilise keemia osakonna peaspetsialisti Marek Nurmiku sõnul tuleb arvesse võtta, et 2018. aastal Euroopa toiduohutuseameti poolt karmistatud toitumissoovitused on koostatud järgides põhimõtet, et need peavad kaitsema ka kõige tundlikumaid elanikkonna gruppe, lähtudes eelkõige rasedatest naistest, rinnaga toitvatest emadest ja lastest. Arvutuste aluseks on nö keskmine 70 kg kaaluv inimene.

„Seetõttu ei maksa kala söömist karta, seda enam, et võrreldes muu maailma ja Euroopa Liidu riikidega tarbitakse Eestis kala niigi toiduks suhteliselt vähe,“ märkis Nurmik.

Keskkonnaministeeriumi teate kohaselt sai kinnitust, et Eestis enim püütavad ja toiduks tarbitavad kalaliigid on tervisele ohutud. Vaatluse all olid töönduslikult püütavad liigid räim ja kilu ning rannakalanduse jaoks olulised lest, ahven, koha, lõhe ja jõesilm.

Enamikes uuritud liikides jäid saasteainete sisaldused lubatud piiridesse. Teistest erinesid looduslik lõhe ja jõesilm, kelle puhul tuvastati toiduohutuse piirnormide ületamisi. Kuna aga jõesilm ja looduslik lõhe on eestlaste toidulaual harvad külalised, on nendest kaladest tulenev risk elanikkonnale pea olematu.

Läänemere kalade toiduohutusalase uuringu “Saasteainete sisaldus Eestis töönduslikult püütavates Läänemere kalades” viis aastatel 2018-2020 läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus keskkonnaministeeriumi tellimusel ja Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondi toel.

Väga oluline on mõista, et Euroopa toiduohutusamet annab saasteainetele lubatud nädalase tarbitava koguse soovitusi, mida 2018. aastal seitse korda karmistati, teatas keskkonnaministeerium meediale saadetud õiendis. Karmistamise osas on Euroopa toiduohutusamet lähtunud tundlikumatest elanikkonna rühmadest (rasedad, rinnaga toitvad emad ja imikud) ning ühtlustanud normi kogu elanikkonnale. Sisuliselt tähendab see seda, et kui teised elanikkonna rühmad seda kogust ületavad, siis ei oma see tervisele olulist riski.

Marek Nurmiku sõnul näitavad võrreldes varasemate uuringutega dioksiinide ja PCB-de sisaldused just langustrendi ning enamikel juhtudel ei ületa need toiduohutusele kehtestatud piirnorme.

Kui lähtuda Euroopa toiduohutusameti varasemast tarbimissoovitusest, mis keskendus keskmisele elanikkonnale (kus ei olnud üldse arvestatud rasedate, rinnaga toitvate emade ja imikutega), siis on nädalased kogused märksa suuremad: loodusliku lõhe puhul 140 g, jõesilmu puhul 172 g ning räime ja kilu puhul vastavalt 426 g ja 288 g nädalas ning ahvena ja koha puhul lausa 700 g nädalas.

Uuringu tulemused ei viita kalade söömisest loobumisele, vaid toovad välja mõõtmistulemustega võrdluses info kalade teadlikuks ja ohutuks tarbimiseks vastavalt rahvusvahelistele toitumissoovitustele (EFSA), arvestades, millisesse riskirühma (rasedus, rinnaga toitmine, vanus, kehakaal) inimene kuulub.