Kolumnid

KASUTA OLUKORD ÄRA! Praegu on meil, eestlastel, võimalik vanalinn tagasi võtta 

Siret Mägi, 20. september 2020, 12:28
HinnaalandusFoto: Toidutare
Praegu on meil, eestlastel, võimalik vanalinn tagasi võtta! Tõsi, tegu võib olla justkui püksi pissimisega, et esmalt on soe ja hea, aga hiljem külm ja väga ebamugav. Aga miks mitte siis seda sooja ja head ära kasutada!

Ma pole vist ainus inimene, kes satub vanalinna söögikohtadesse haruharva. Restoranide nädalal saab veel käia, kuid isegi üle Eesti keskmise teenides ei tundu 50 eurot kahe peale õhtusöögi eest makstes majanduslikult just väga jätkusuutlik. Eriti, kui suur osa söögikohti võivad olla turistilõksud või pakkuda lihtsalt pippuripihvi. Seepärast ei maksnud imestada, kui isegi julguse kokku võtta ja raha puuga selga tirides vanalinna restorani külastada, siis tervitatakse sind esmalt soomekeelse tervituse ja menüüga.

Samal teemal

Aga nüüd on sellega kõik! Soomlasi on napilt, kaugemalt tulevaid turiste veelgi napimalt. Ja kui mitmed vanalinna restod on otsustanud ka menüüst kõik toidud poole võrra alla hinnata, siis on aeg toidukohti külastada.

Soodustustega hiilgavad Raekoja platsil olevad asutused, kuid andke nüüd andeks, aga see plats ja söögikohad seostuvad eelkõige meeletu juurdehindluse ja küsitava kvaliteediga. Tõsi, see ei ole universaalne tõde, sest seal leidub ka häid söögikohti. Kuid kui Raekoja platsil on suur osa kohti kuulumas ühele vähetuntud itaallasele, kelle söögikohtades võid saada 20 eurot maksvat pooltoorest verivorsti, nagu tõestas Õhtulehe eksperiment pealinna halvimates söögikohtades, siis sinna jalg lihtsalt ei kipu minema.

Esimesena jääb 50 protsendise soodustusega silma saja aasta tagusele esteetikale mängiv restoran Scheeli. Tegelikult ei läinud ma sinna puhta lehena, sest restoranide nädalal pakutud maisikana on siiani meelde jäänud tõeliselt maitsva roana.

Lambakarreed saaks sealt tellida napilt üle 10 eurose hinnaga. Seekord läheb siiski loosi valge eesti kala ehk siis kohafilee, mis maksab uues reaalsuses 9 eurot ja kaaslasele tiigerkrevettidega risoto hinnaga 7,75. Scheeli kvaliteet on tuntud ja toit on täpselt õiges suuruses ehk kõht saab täis, aga päris naba punni ei aja. Kõik on tasakaalus ja herne-mündipüree ja šampanjakaste viivad kalaga koos peaaegu keele alla.

Teenindus on esmaklassiline ja kui küsida ettekandjalt, et kuidas neil läheb ka, siis tuleb karm tõde: "Väga raske on. Aga üritame vastu pidada."

Otse Scheeli kõrval asub teine 50 protsenti pakkuv söögikoht Peppersack, mille hüüdlauseks võiks nimetada "nagu Olde Hansa, aga odav". Kui Scheeli hiilgab pigem peene ja erudeeritud maitsega, siis Peppersack lööb kohe eestlase lemmikkaardi lauale - õlu ja trahteritoidud.

Ulukivorst kartulipüree ja salatiga maksab seekord kaheksa eurot, kaaslane läks seekord täispangale ja võttis sisuliselt ühe kalleima roa - lihaveise sisefilee kartulite, küpsetatud köögiviljade ja punaveinikastmega. Selle eest pidi välja käima meeletud 13 eurot.

Toidud olid korralikud ja kvaliteetsed, aga ka üsna tavalised, kuid seda koguses, mis täitis kõhu järgmise päeva hommikuni. Kui Scheelis oli pühapäeva lõuna paiku neli külalist, siis Peppersackis ei leidunud kolmapäeva keskpäeval vaba lauda. Lisaks mõnele turistile oli laua taga kuulda eesti keelt, lisaks inimestele lendasid valimatult laudadele erinev valik tooreid linde - eelkõige varblasi ja tuvisid.

Ettekandja käis küll hoiatamas, et niipea, kui lind saabub, siis peab ta minema ajama, kuid peenes riietuses hallipäine proua otsustas ikkagi laual maandunud tuvi toitma hakata. Esmalt oli seal üks tuvi, siis tuli teine, kaugel polnud kolmaski.

Restorani trepil seisnud põlvini nahksaabastes töötaja ütleb lahkujatele "Õhtuni või homseni!" Kõik on justkui rõõmus, kui ilmselt pole kellelegi üllatuseks, kui mitmedki söögikohad hingitsevad veel viimaseid hingetõmbeid.

Teel Raekoja platsilt kesklinna poole näeb mitmeid söögikohti, kuhu ilmselt ükski eestlane jalga tõstnud pole. Punetava näoga ja mörisevaid soomlasi on seal isegi praegu. Tõsi, ka seal on hindu alla tõmmatud, seda küll enamasti 20 protsenti. Kurjad keeled räägivad, et enne seda oli hinnatõus, mis tähendab sisuliselt vana hinna jätkumist. Väidetavalt on hakatud optimeerima ka toorainet ja selle kvaliteeti. Ehk turistilõksud jäävad, kuid otsige üles ka need söögikohad, mis vanalinnas tõesti kvaliteeti pakuvad. Ikka seepärast, et soe ja hea tunne püsiks kaua ja et seejärel turistilõksud, stripiklubid ja muud hämarad asutused vanalinna täiesti üle ei võtaks.