Kolumnid

KARMO TÜÜRI SUPIPÖIAL | Odavkulinaarse (post)sovetliku ühisköögi võtted Viljandi Kohvikus. Miks küll? (1)

Karmo Tüür, 9. september 2020 12:16
Viljandi KohvikFoto: Karmo Tüür

„Viljandi vanim järjepidevalt tegutsev kohvik aastast 1936“ – Eestis pole just palju puhveteid, mis saaks nii pika ajalooga kenitleda. Klassikaline kohvikuinterjöör ja väljapeetud värvilahendus. Ukse juures pilkupüüdev koogilett, maja sügavusse ulatuv ruumikas saal – kõik see loob hea esmamulje.

Sean ennast sisse leti lähedusse, lootuses et siis laabub ka teenindus kiiremini. Paraku tuleb välja et olin eksinud majareeglite vastu. Pensionil oleva pedagoogi olekuga daam teeb mulle selgeks, et söögi osas teenindatakse ainult tagasaalis. Kui ma imestunult kulme kergitan, siis järgneb seletus, et siin ees istuvad kohvitajad ja mind võidakse lihtsalt siia ära unustada. Aga – lubatakse karmi-ilmelise lahkusega – seekord võin ma siiski siia istuma jääda. Seekord! (Olgu öeldud, et kogu kohalviibitud aja jooksul polnud ees ühtegi kohvitajat, kuid kõik ülejäänud sööjad teadsid kodukorda ning istusidki tagapool).

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

27.10.2020
KARMO TÜÜRI SUPIPÖIAL | „Это Нарва, детка!“ ehk Kuidas piirilinnas puhvet Europa pakub üllatusi maitsemeelele
07.10.2020
KARMO TÜÜRI SUPIPÖIAL | Beer House’is oli ilmselt parim guljašš-supp, mida ma seni saanud. Mis juhtus aga praega?
30.09.2020
KARMO TÜÜRI SUPIPÖIAL | Miks on menüüs toit, mille toorainet koht juba mitu nädalat ootab?
23.09.2020
KARMO TÜÜRI SUPIPÖIAL | Tartu puhveti RP9 ees peaks püsti tõusma ja kummardama. Suu jookseb tänini vett