TUNNE OMA KOHVI | Mida tähendavad fair trade ja direct trade ubade puhul?

Mille eest seisab fair trade?

Selle näol on tegemist rahvusvahelise kokkuleppega, mille eesmärk on toetada arengumaade farmereid, kes toodavad peamiselt kohvi, kakaod, teed, suhkrut, šokolaadi, puuvilju jne.

Tarbijad tunnevad ilmselt hästi Fairtrade märgist, millega tähistataksegi neid arengumaades toodetud või seal kasvatatud toorainest valmistatud tooteid, mille valmistamisel on järgitud n-ö fair trade põhimõtteid. Pikem list fair trade põhimõtteid on välja toodud nende kodulehel, aga peatume lähemalt paaril:

• Õiglase hinna maksmine – tootjatele makstakse hinda, mis katab kõik tootmisega seotud kulud, tagab inimväärsed elutingimused ja mõistliku sissetuleku.
• Lapstööjõud on keelatud – kõik lapstööjõuvormid on keelatud, eriti kui need kahjustavad laste haridust või nende füüsilist tervist ja vaimset arengut.
• Keskkonnasäästlikkus – õiglase kaubanduse süsteem välistab kahjulikud põllumajanduskemikaalid ja GMO-d. Lisaks toetatakse selliseid tootmistehnoloogiaid, mis säilitavad väärtuslikke ökosüsteeme ning kaitsevad nii tootjate, tööliste kui ka tarbijate tervist.

Kohvide puhul tasub teada, et Fair trade märgise saanud kohvi farmerile makstakse kohvikilo eest fikseeritult 0,2 USA dollarit rohkem selle börsihinnast.  

Kohvidest rääkides on õiglasel kaubandusel aga ka mõned miinused

Fairtrade märgise taotlemine on võrdlemisi kallis ja keerukas, mistõttu väiksematele kohvifarmeritele ei pruugi see ära tasuda. Samuti võib see käia üle nende võimete piiri ka märgise taotlemise keerukuse tõttu – väiksemate kohvifarmide omanikel ei ole e-mailigi!

Fairtrade märgise tingimused ja reeglid ei ole tegelikkuses alati põhjendatud ja paremad. Näiteks üks peamistest põhimõtetest, mida fair trade järgib, on lapstööjõu keelamine. Mitmed väiksemad kohvifarmid on aga perekonna ettevõtted, kus oma vabatahtliku panuse annavad kõik perekonna liikmed, kaasa arvatud lapsed. Tegemist ei ole orjatöö, vaid elustiili ja ühtse kogukonnana toimimisega.  

Kuigi Fairtrade lubab maksta kohvifarmeritele kilo kohta fikseeritult 0,2 USA dollarit rohkem kui börsihind, ei ole see märgise saamise protsessi kulukust arvestades farmeritele tegelikult väga suureks abiks.

Fairtrade märgis ei ole kvaliteedimärgis. Selle olemasolu kohvipakendil ei garanteeri, et kohvioad on kasvatatud kvaliteetselt ning hiljem hästi röstitud. Fairtrade märgis pakendil tähendab ainuüksi seda, et toode on toodetud vastavuses fair trade põhimõtetega.

Mida tähendab direct trade ehk otsekaubandus?

Selle puhul ei ole tegemist organisatsiooni, vaid ideoloogiaga, mis seisneb selles, et ostja, nt kohvitootja tunneb müüjat ehk kohvifarmerit. Direct trade töötati kunagi välja õiglase kaubanduse süsteemile parema alternatiivi pakkumiseks. Konkreetse reeglistikuga ja üha keerulisemaks muutuva fair trade süsteemi kõrval on direct trade avatum kaubandusvorm, mis juhindub vastastikku (nii müüjatele kui ostjatele) kasulike kokkulepete tegemisest.

Näiteks kohvi puhul – kui fair trade lubab maksta kohvifarmerile fikseeritult 0,2 USA dollarit kohvikilo kohta rohkem kui on selle börsihind, siis otsekaubanduse puhul on hind ostja ja müüja vaheline kokkulepe, tulenedes kauba kvaliteedist. Sageli on see kordades(!) kõrgem kui börsihind ning tänu otse sõlmitud kokkuleppele liigub ka otse ostjalt kohvifarmerile.

Otsekaubanduse ettevõtted järgivad enamasti järgmisi põhimõtteid:

• Maksavad farmeritele kõrgemat tasu kui on nõutud fair trade poolt.
• Seovad tasu kvaliteediga – mida kõrgema kvaliteediga toodang, seda paremat tasu farmeritele makstakse.
• Ei sea farmeritele või tootjatele ebavajalikke reegleid või tingimusi, mida väiksemad ettevõtted ei suuda täita või neil ei ole mõttekas täita.
• Kaotavad tootehinnast ebavajalikust vahendamisest tulenevad lisatasud, lõivud, teenustasud, suheldes otse farmerite ja tootjatega.
• Pooldavad täielikku läbipaistvust tarneahelas läbi isiklike kontaktide, hinnaläbirääkimiste ja teabe jagamise.

Kohvide seisukohast on otsekaubandusel õiglase kaubanduse ees mitmed eelised:

• Hind on seotud kvaliteediga – farmeritele makstakse kõrgema kvaliteediga kohviubade eest oluliselt kõrgemat tasu, mis tähendab, et rahul on nii farmerid, kes on paremini tasustatud; kui tarbijad, kes saavad paremat kohvi.
• Farmerid on oluliselt õiglasemalt tasustatud kui õiglase kaubanduse kohvide puhul. Kohvipakendi hinnast suurem osa läheb farmerile, mitte erinevatele vahendajatele ja märgise taotlusprotsessi kinni maksmiseks.
• Farmerid saavad kohvi kasvatada nii nagu nad paremini oskavad. Süsteem ei diskrimineeri väikeseid perekonnafarme.

Aga ka otsekaubandusel on üks miinus, mida tasub teada. Kuna tegemist ei ole reguleeritud süsteemi, vaid ideoloogiaga, baseerub otsekaubanduse termini kasutamine pakenditel ja turundussõnumites peamiselt tootjate isiklikul aususel ja läbipaistvusel. On olemas ka suuremaid ettevõtteid, kes lõikavad terminist kasu kui turundusvahendist, pakkumata tegelikku sisu selle taga. Seetõttu on väga oluline, et tarbijad teeksid oma uurimistöö enne vastavate toodete soetamist! 

Kohvi kohta saad rohkem teada algaval nädalavahetusel Tallinnas, kus 5.-6. septembril toimub Kultuurikatlas kohvifestival.