Selgusid Eesti parimad koduveinimeistrid

Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige ja koduveini konkursi eestvedaja Tiina Kuuler tõdes, et koroonaviirus pani ka pikkade traditsioonidega konkurssi oma plaane muutma. “Varem oleme finaali ja autasustamise viinud läbi Eesti Väikepruulijate Festivalil, kuid juba kevadel nägime, et peame konkursi korralduses muudatusi tegema. Pikendasime veinide ja siidrite saatmise tähtaega, edasi lükkusid eelvoorud ja finaal,” rääkis konkursi korraldaja. 

Võitjad valis 29. juulil toimunud finaalis välja ekspertidest koosnev žürii. Auhinnapidustused leidsid aset 18. augustil Tallinnas Academic Food Lab saalis, kus õnnitleti finaliste ja võitjaid ning tänati korraldajaid.

Võit läks Tallinnasse, eripreemia Tartumaale

Esimese koha vääriliseks tunnistati tallinnalanna Katrin Ratt, kes sai kõrged punktid 2016. aastal valminud õuna-kibuvitsa veini ning 2013. aastast pärineva punase sõstra veini eest. “Katrin Ratt on nimekas koduveinivalmistaja, kes tuli üldvõitjaks juba kolmandat korda,” kinnitas Kuuler. Teisele kohale tuli Haapsalust pärit Urmas Rahuvarm oma sõstra-arooniaveiniga, kes on nii öelda hõbemedali pälvinud ka kahel varasemal aastal. Kolmanda koha pälvis Riina Ratt viinamarja-mustsõstraveini eest.

10. toimumisaasta puhul andis žürii sel korral välja eripreemia Aastate Vein, mille valik tehti kõikide konkursi ajaloos auhinnatud koduveinide seast. Väärikas tiitel läks 2014. aasta pihlakaveinile, mille pani pudelisse Tartumaa mees Meelis Kask. Täiskarsklasest Meelis on veinitegijate seas haruldane nähtus. “Oleme ikka žüriiga vahel naljatades kahetsenud, et mees ise ei teagi, kui hästi tal veinid välja kukuvad. Maitsed paneb ta paika elukaaslase ja sõprade abiga, kes ütlevad, kas kõlbab või mitte. Igatahes tundub, et koostöö sujub suurepäraselt,” tõdes Kuuler.

Kõige rohkem saadeti käsitööveine Harjumaalt ja Tallinnast, pealinnast pärit veinitegijad saavad tavaliselt saagi maakodust. "Traditsiooniliselt olid hästi esindatud Võru veinitegijad, paar veini tuli Valgamaalt ja esmakordselt saime ühe konkursitöö Ida-Virumaalt,” ütles Kuuler.

Veini saab teha isegi rukkist 

Sel aastal osales konkursil 54 veini 25 autori veinikeldritest. “Kõige rohkem laekus sõstraveine - 13. Ootamatult vähe oli õunaveine, vaid 10,” ütles Kuuler. Ka rabarberit kasutati tavapärasest vähem. “See-eest saadeti üsna mitu rukki- ja viinamarjaveini.” 

Kuuleri kinnitusel on sõstar kui veini tooraine on alati populaarne olnud. “Tänavu saadeti hindamiseks pigem juba mitu aastat seisnud ja paremaks läinud veine, mitte verinoori. See näitab, et ka veinimeistrid on küpsenud, mitte ainult veinid,” tunnustas Kuuler. 

Siidri- ja vahuveini kategoorias otsustas žürii sel aastal auhinnad jagamata jätta, sest kokku laekus vaid kolm jooki.  

Kümne aastaga on käsitööveinide kvaliteet teinud läbi suure arengu. Enamik praegu tegutsevaid ametlikke käsitööveinide tootjaid on alustanud hobitegijana ja toonud oma esimesi katsetusi konkursi hindajate ette. “Finaali jõudmisest ja saadud medalitest innustust saanuna on veini ja siidri tootmist alustanud näiteks Tori Siidritalu, Allikukivi veinimõis ning Uue-Saaluse, Pootsi, Habaja ja Alatskivi veinimajad. Koduvein pole enam kahtlane jook, mida poe taga pruugitakse, Eesti käsitööveinid on jõudnud nimekate restoranide joogimenüüdesse,” kinnitas konkursi eestvedaja.