KARMO TÜÜRI SUPIPÖIAL | Nikolai Lehtla pakub tsaari talleliha kauboikartulitega. Mis õukond see veel on?

Pärnu vana linnasüda on üsna eriskummalises olukorras, enamik äritegevusest on siit välja kolinud. Seda tänulikum tuleb olla nendele, kes selles heitlikus maailmas püüavad säilitada traditsioone ja peatänava ääres ning ümber üritavad siinkandis mingit elutegevust säilitada. Ühek selliseks on ka Nikolai Lehtla, mis on samas kohas nii umbes 18 aastat tegutsenud.

Lähenen sellele puhvetile augustikuise teisipäeva õhtul ning näen, et terassi enamik laudu on tuugalt rahvast täis. Sestap otsustan vaatamata soojale suveõhtule minna istuda sisse, kuhugi leti lähedusse ja selgub, et see otsus oli ainuõige. Personalil oli käed-jalad tööd täis ning vahepeal üksi kogu seltskonna eest hoolitsema jäänud miniatuurne naisterahvas surises kiirkõnnil ringi kapata nagu Duracelli jänes.

Leti kõrvale istununa jõudsin ma näha umbes kolmel-neljal korral keravälguna endast mööda surisemist, kui proua jõudis naeratades minulegi menüü ulatada. Kuna olin aga varem juba veebist valiku teinud, siis teatasin selle ilma menüü kaasi avamata ja sain vastu veel ühe naeratuse.

Esimeses ehk supivalikuks oli küll neli rida, kuid minu jaoks vaid üks. Kui loendis on kaks püreesuppi, Tom Kha ja seljanka, siis ma valin teadagi mille. Seljankaloog noh (3 eurot seekord).