„Toituge mitmekesiselt! Kuna mõni PAH on äärmiselt ohtlik, ei ole mõistlik suitsutatud liha liigselt tarbida,“ ütleb Kristi Kallip.   Foto: Istockphoto
Eha Kruus 26. juuli 2020 10:20
Ei loe, et põrsas on kodumaine ning tema liha ehe ja värske. Kui liha üle suitsutada, imenduvad sellesse vähki tekitavad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk PAHid.   

Heleda moega suitsusingid poes näivad kodusest suitsuahjust tulnud laadakauba hale vari. Kuid asi pole lihatööstuste saamatuses, vaid meie enda tervises.

PAHid ehk polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on ühine nimetus umbes 80 suitsus sisalduvale keemilisele ainele, millest ligi 50 tekitavad vähki. Suur rühm toiduaineid, millega võib palju PAHe sisse süüa, on suitsusingid ja -vorstid. Ja paraku just need, mis tihti kõige ahvatlevamalt lõhnavad ja maitsevad – kodused ja väiketootjate omad.

„Möödunud aastal võeti suitsulihatoodetest 31 proovi. Neist 10, mis tehti lihatööstuste toodetest, olid korras,“ sõnab veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist Kristi Kallip. Suurtel tootjatel on automatiseeritud seadmed, millega tagatakse kontroll suitsutustingimuste üle ja hoitakse PAHid alla normi. Osa lihatööstusi kasutab ka spetsiaalset vedelikku, mida peetakse tervisele vähem ohtlikuks kui suitsu. „Suitsutusvedelikust on enamik ohtlikke PAHe eemaldatud,“ selgitab Kallip.  

Suitsuliha võib valmistada müügiks ka koduköögis või õues suitsuahjus, kui tegevus on registreeritud ja toodang vastab nõuetele. Kuid PAHid neis kodus valmivates maasuitsusinkides pole range kontrolli all. „Eraelamus valmistatud suitsutoodete 21 proovist  ületasid seitse PAHide piirnormi, mõni neist mitu korda. Probleem oli viiel erakäitlejal, kellest kahel ei vastanud nõuetele ka hilisemad kordusproovid. Kui need erakäitlejad soovivad jätkata oma toodete müümist, peavad nad suitsutamisprotsessi üle vaatama ja kutsuma järelevalveametnikud uuesti proovi võtma,“ ütleb Kallip. 

31 proovi aasta kohta tundub siiski vähe ega sisenda kindlustunnet, et kõik vähiohtlikud lihatükid laatadelt, turgudelt ja supermarketitest väiketootjate müügilettidelt enne ostjani jõudmist kõrvaldatakse. „Proove võtame seire raames, lauskontrolli me ei tee,“ möönab Kallip. 

Nii tuleks suitsuliha himustajal endal silmad ja kõrvad lahti hoida. Kallip ütleb, et ülemäärast suitsu saanud liha tunneb letil ära väga tumedaks tõmbunud kooriku ja tahma järgi. Tema sõnul võib sellist pilti nähes isegi ilma proovi võtmata aimata, et PAHe on üle normi. Ka üliintensiivne suitsumaitse võib viidata normi ületamisele. 

Aga teie tehke hoopis nii!

Suhelge müüjaga. „Turult või laadalt sinki ostes küsige müüjalt, millises ahjus toodang on valminud,“ õpetab Kallip. Enamikus koduahjudes hõõguvad laastud otse liha all. Tilkuv rasv lööb leegi ja tossu üles, see imbub koos oma mürgiste ühenditega lihasse. 

Teavitage ametit. Kõrbenud tahmane maasuitsusink jätke parem ostmata. Veelgi õigem oleks informeerida kahtlaselt ülesuitsutatud liha müügikohast veterinaar- ja toiduametit, et nad saaksid oma kontrolli kohale saata. 

Olge ise enda kontroll. Nõudeid tuleb järgida ka siis, kui suitsutate liha ise kodus oma pere tarbeks. Kasutage lepa-, vahtra- või õunapuulaaste ja vältige okaspuid nende vaigurohkuse tõttu. Ärge jätke liha kauaks suitsu kätte. Hoidke ahi puhas.