TRENDIJOOK: Eesti laste südamed vallutanud bubble tea on uskumatu suhkrupomm

1980. aastatel hakkas bubble tea Taiwanis levima. Kuulsa joogi loojaks arvatakse olevat naist nimega Liu Han-Chieh, kellel tuli mõte teed külmana serveerida. 1988. aastal tuli teeäri arendusjuhil firma koosoleku ajal idee omavahel ära segada tapiokist tehtud boba pallikesed ja jäätee. Kõikidele lauas istujatele meeldis uus jook väga ning see lisati ka menüüse. Nii kogus teejook Taiwanis kiiresti kuulsust. Hiljem hakkas jook edasi levima üle kogu Aasia ja jõudis lõpuks otsapidi Ameerikasse.

Mis see bubble tea siis õieti on?

Lihtsamalt öeldes on bubble tea piima ja tee segu, kuhu on juurde lisatud erinevaid siirupeid ning mis sisaldab nn pärle, mida nimetatakse boba'ks. Jooki valmistatakse nii, et tee segatakse ära piimaga ning lisatakse juurde erinevaid suhkru- ja maitsesiirupeid. Lõpuks lisatakse ka boba pärlikesed, mis lisavad joogile visuaalset kontrasti. 

Joogi põhikomponendid

Tavaliseks põhikomponendiks on must või roheline tee, mida segatakse erinevate maitsesiirupitega. Joogile lisatakse ka piima, mis muudab selle veelgi rammusamaks. Klassikaline bubble tea koosneb mustast teest, piimast ja boba pärlitest. Tavalise lehmapiima asemel saab ka joogile soovi korral lisada taimseid piimasid, näiteks soja- või mandlipiima, samuti laktoosivaba piima.

Klassikalise musta või rohelise tee põhja asemel saab jooki valmistada ka nn taro piimateest. Seda valmistatakse taro juurest – troopilisest taimest, millel on tärkliserikkad söödavad mugulad. 

Lisandid

Kõige levinum lisakomponent on boba. Boba pärlid on valmistatud tapioki tärklisest, mida segatakse tumeda värvi saamiseks pruuni suhkru siirupi, vee, säilitusainete ja paksendaja guarkummiga. Tulemuseks on mustad kummise tekstuuriga kergelt magusad pallikesed. Magusus avaldub pallides seetõttu, et neile lisatakse valmistamise hetkel magusaid siirupeid. 

Teejoogi kõrvale pakutakse tihti ka pudingut. Seda valmistatakse munakollasest, koorest, suhkrust ja želatiinist. Pudingutel on ka erinev mekk, need võivad olla näiteks mango või viinamarja maitsega. Sellised pudingud sobivad hästi rammusamate teejookide kõrvale. 

Grass jelly on veel üks populaarsetest bubble tea lisanditest. See on valmistatud Hiina mesoonast. Taimele lisatakse pruuni suhkrut ning seda serveeritakse kuubikutena.

Kes soovib oma joogile midagi rohkem värskemat, saab lisada aaloe kuubikuid, mida on siirupiga maitsestatud.

Lisaks boba pärlitele võib joogi sisse lisada ka taro palle, mis on oma konsistentsilt võrreldes boba pärlitega pehmemad ja vähem kummised. Neid valmistatakse taro juurest, maguskartuli jahust ja veest. 

Punased oad on samuti üheks võimalikuks bubble tea lisandiks. Aromaatse ja pehme tekstuuri saavutamiseks keedetakse ube suhkrus. 

Vahukoor bubble tea peal on üks hiljutisemaid leiutisi. Ka selle valmistamisel on võimalik kasutada erinevaid lisandeid, levinud on tiramisu ning juustukoogi maitseaine.

Kas bubble tea on ikka tervislik?

Nii mõnelegi seostub see jook teega ning arvatakse, et tee sisalduse tõttu on tegemist tervisliku joogiga. Kuid asi on sellest kaugel. Kaloririkas teejook sisaldab endas palju lisatud suhkruid, värvaineid ja sõltuvust tekitavaid aineid.

Peamiselt sisaldab bubble tea kiireid süsivesikuid ning vähe valke, rasvu ja kiudaineid. Bubble tea kohta öeldakse ka, et jook sisaldab “tühjasid kaloreid”, mis tähendab seda, et joogi sees ei ole eluks vajalikke aineid ja vitamiine, peamiselt ainult suhkur.

Üks tops jooki sisaldab keskmiselt 20 teelusikat suhkrut. Normaalne suhkru kogus täiskasvanule inimesele on kuni kaheksa teelusikat päevas. Oma magususe poolest on jook populaarne just laste seas, samas laste normaalne suhkru kogus on kuni viis teelusikat päevas.