Toiduuudised

HEAD PITSA SÜNNIPÄEVA! Täna 131 aastat tagasi sündis esimene kaasaegne pitsa – kuninganna Margherita auks 

Toidutare, 11. juuni 2020, 14:54
Pitsa Margherita Foto: Jaan Heinmaa
Kaasaegse pitsa nn leiutajaks võib pidada pagar Raffaele Espositot Napolist, kes aastal 1889 lõi Itaalia lipuvärve silmas pidades patriootilise küpsetise, kasutades marinara kastet (punane), motsarellat (valge) ja basiilikut (roheline).

Eesmärk oli sellega tervitada kuningas Umberto abikaasat kuninganna Margheritat. Mainitud valitsejanna oli väga rahvameelne ja konservatiivne ning olla nõudnud, et talle valmistatakse rooga, mida söövad vaesed.

Samal teemal

Väidevalt oli siniverelisele külalisele Esposito pitsa väga maitsenud ja seetõttu on too väga lihtsakoeline küpsetis tänini tuntud kui pitsa Margherita. Ning väike liialdus on ka, nagu poleks varem pitsat Itaalias tuntud. Teati ikka küll, eriti Napoli kandis. 

Taolise kattega lahtine pirukas oli Napolis teada juba vähemalt aastast 1796 ja siis 1830. Roa nimeks polnud küll siis veel Margherita. Toiduajaloolased on lisaks oletanud, et hilisema Margherita nime taga pole sugugi Savoy soost printsess, vaid hoopis asjaolu, et õhukesed motsarellarattad ja basiilikulehed olid paigutatud küpsetisel nii, et need moodustasid karikakra-moodi lillekujutise. Margherita aga just seda lille Itaalia keeles tähendabki.

Kuninganna külaskäik aga aset leidis ja pitsa populariseemisele annab see kenasti kaasa. 

Pitsa kaugem ajalugu

Pitsat peetakse Itaalia talurahva roaks, mille nimekujul võivad olla nii ladina kui ka kreekakeelsed algupärad, mis tähendavad pirukat. Itaalia koduloouurijad väidavad, et see sõna tuleb hoopis väljasurnud langobardi (idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias) keelest ja tähendas hoopis ampsu.

Tõsiasi on seegi, et paljudel rahvastel on oma köögis lahtine pirukas, mida kaetakse käepäraste toiduainetega. Kõige esmased käepärased ained olid jahu, mida segati rasvainega ning kaeti küüslaugu, liha ja juustuga.

Esimesed teatised lahtisest pirukast õhukesel taignapõhjal, millel on erinevad kättesaadavad toiduaineid, on pärit 730. aastat enne meie ajaarvamist. Nende valmistajaks olid pigem roomlaste eellased etruskid ning kreeklased, kes paiknesid Apenniini poolsaare lõunatipus.

Tomatid saabusid Euroopasse alles 16. sajandil peale Ameerika avastamist. Tomatitoidud ja poolfabrikaadid, nagu näiteks toiduvalmistamiseks kasutatavad kastmed ja püreed, levisid laiemalt alles 17. sajandiks.

Pitsa laiemas levikus on nn süüdi Teine maailmasõda. Nimelt sattus sõja käigus üsna palju ameeriklasi Itaaliasse ning itaallasi Ameerikasse. Itaallased võtsid oma kodukoha maitsed endaga kaasa ning koju jõudnud ameeriklased oskasid neid vääriliselt hinnata, kuna olid vahepeal õppinud itaalia köögist lugu pidama. On koguni öeldud, et pitsa oli üks esimesi nn võõrapäraseid roogi, mis ühendriikides megapopiks sai.

Tänapäevaks on pitsa muutunud rahvusvaheliseks toiduks. Margherita aga on iga endast lugupidava pitsakoha menüüs. Kusjuures, oluline on ka see, et pitsa oleks valmistatud võimalikult puhastest toorainetest ja motsarella selle peal näiteks pigem lehma-, mitte pühvlipiimast.

Vaata ka Toidutare Margherita retsepte ja kostita end ja sõpru mõnusa küpsetisega!

Klikka retseptil: Pitsa Margherita 

Pitsa Margherita Foto: Jaan Heinmaa

Lihtne on hea! Pitsa Margherita maitseb imehästi, kuigi sisaldab vaid tomatit-juustu-basiilikut. 

Klikka retseptile: Pizza Margherita ehk tomati-juustupitsa 

Pizza Margherita ehk tomati-juustupitsa Foto: Jaan Heinmaa

Kirjutab Lia Virkus: "Pitsa sobib väikesteks viiludeks lõigatuna ka aperitiivisuupisteks. Pakun teile siin klassikalise Pizza Margherita retsepti. Kõige olulisem on pitsapõhi, sest ükskõik, millist katet kasutate, jääb põhi ikka samaks. Samuti on vaja head oliiviõli, mida valada pitsale vahetult enne serveerimist, nagu tehakse vanades Napoli pitsarestoranides. Mõned peavad seda traditsiooni lausa koomiliseks – õlikann tõstetakse pea meetri kõrgusele pitsa kohale ja siis valab pitsameister ülivilunud liigutusega pitsale veel ringi oliiviõli, seejuures tilkagi õli maha ajamata."

Kiire pitsa Margherita Foto: Jaan Heinmaa

Lihtne ahjusoe tomatipitsa kahe erineva juustu ja värskete ürtidega maitseb hästi koos klaasikese veiniga. Soovi korral pane pitsale veel õhukesi toorsuitsusingi ribasid – maitseb veelgi paremini, aga siis pole tegu enam Margheritaga.