Evelin IlvesFoto: Mari Luud
Kolumnid
4. juuni 2020, 07:57

EVELIN ILVES | See mees kutsus otsesõnu mind enda juurde elama (1)

Auraval taldrikul lebab selle suve esimene praetud lest. Hommikul ujus ta veel lähedalasuvas lahes. Sellist värsket maitset linnas tunda ei saa. Rammusalt tumerohelistest salatilehtedest, murulaugust ja lõhnavaist maitseürtidest kõnelemata. On alanud minu neljas suvi kallil inglite saarel. Olen paikne ja paigas.

Auraval taldrikul lebab selle suve esimene praetud lest. Hommikul ujus ta veel lähedalasuvas lahes. Sellist värsket maitset linnas tunda ei saa. Rammusalt tumerohelistest salatilehtedest, murulaugust ja lõhnavaist maitseürtidest kõnelemata. On alanud minu neljas suvi kallil inglite saarel. Olen paikne ja paigas.

Kuid seekordne Hiiumaale tulek oli kõike muud kui sirgjooneline teekond pilgeni täis järelkäruga vanalinnast suvekohvikuni. Pigem meenutas see kunagist menufilmi „Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal”.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99