Toiduuudised

POODLEMISE NIMEL! Uuring näitas, et kriis ei pane säästma, inimesed ihkavad ostlema 

Manona Paris, 4. juuni 2020, 11:23
Koroonaviirusest tingitud eriolukord toidupoodides.Foto: Martin Ahven
Eesti inimesed hakkasid kriisiajal rohkem kodus süüa tegema ja e-poode kasutama, näitab värske uuring. Enamik inimesi siiski naasis tavapoodi esimesel võimalusel.

Huvitav oli ka see, et küsitletute majanduslik kindlustunne ei kahanenud nii märkimisväärselt võrreldes eelmise aasta sügisega, täheldas täna ajakirjanikele uuringu tulemusi tutvustanud Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. „Emotsionaalses plaanis inimesed tundsid ebakindlust ja see kõik väljendub ka ostukäitumises.“

Samal teemal

Tarbijate ostukindlust näitab ka tõik, et aprillis otsustas vaid kaks protsenti küsitletutest vähem tarbida ja säästa. Säästa kavatseti vaid suurte ostude pealt – seda lubas teha 18 protsenti vastanutest. 24 protsenti kavatses osta nagu varem. Rohkem osta ja varusid soetada plaanis kuus protsenti.

Kulude kokkuhoid tuli tavainimesele hotellide, restoranide ja catering-teeninduse ehk HoReCa sektori pealt, samas jaekäive suurenenud koduse söögitegemise tõttu tegi selle säästu kenasti tasa, sõnas Voog.

Muutused toimusid ka toidukaupade ostusageduses. Kõige rohkem muutus igapäevaselt poeskäijate hulk. Kui sügisel käis iga päev toitu ostmas 39 protsenti, siis kevadel vaid kuus. Kasvas nende hulk, kes käivad poes korra nädalas – sügisel oli neid üheksa protsenti, nüüd aga koguni 37. Paar korda nädalas poeskäijate hulk jäi üsna samaks, sügisel 40 ja kevadel 42 protsenti. Kasvas ka kord nädalas poeskäijate hulk – sügiseselt ühelt protsendilt nüüdsele kuuele.  

Kuigi veebiostlemine suurenes märkimisväärselt – seda kinnitab 32 protsenti küsitletutest – ja 14 protsenti tegid üldse oma esimese veebiostu, on inimesed siiski naasmas tavakauplustesse.

Kuigi toiduostmine veebist oluliselt suurenes, jäi see üldvaates siiski marginaalseks. Toit, apteegikaubad, kodukeemia, majapidamispaber ja alkohol on kõik üle 90 protsendi juhtudest ostetud tavapoest. E-kaubandusest ostetakse kõige rohkem raamatuid (63 protsenti), elektroonikat (53), spordikaupu (61), kosmeetikat (50) ja riideid (50).

Tulevikku vaadates usuvad küsitletud tarbijad, et eriolukord ei muutnud eriti nende ostukäitumist. 47 protsenti kavatseb edaspidigi ostelda nii poes kui ka veebis. 14 protsenti kavatseb e-kaubandust rohkem kasutada, 27 protsenti aga tahab tagasi kauplustesse. 12 protsenti sooviks poodelda vaid kohapeale minnes. Võrreldes viie aastaga aga on netist ostjate arv mitmekordistunud, eriolukord murdis selles vallas mitmeid psühholoogilisi barjääre, nentis Voog.

Ostukäitumise prognoose vaadeldes konkreetset pilti välja ei joonistu. Võib siiski teatud protsentidele toetudes näha, et kohapeal poodlemist eelistab pigem keskealine muust rahvusest naine, kes elab maakonnakeskuses. Veebi poole aga kaldub nooremapoolsem mees, kelle elukoht on linn. Siiski saab öelda, et neid, kes edaspidi ostavad vaid tavapoodidest, on võrreldes e-kaubanduse eelistajatega pea kaks korda enam (27 vs. 14 protsenti).