Toiduliit: ostupaanika eriolukorra alguses tekitas paksu pahandust

Saime suurepäraselt hakkama Eesti elanike varustamisega toiduga, nentis värske ja igisärtsaka olekuga Sirje Potisepp kolmapäeva hommikul ajakirjanikele. Potisepp särab ja ütleb vaat et vabandavalt, et nii tore on näha ajakirjanikke üle hulga aja. Ta toob esile, et kui inimesed unistasid EMORi uuringu järgi kõige rohkem sõpradega suhtlemisest, siis tema igatses naeru.

Ent väga rõõmustada tegelikult ei saa. Sügisel selgub, kui palju on meil ikkagi selleks ajaks töötuid ja kas saabub ka teine koroonalaine. Praegu maadlevad tööstused tarneprobleemidega ja koguvad varusid.

Probleemid on tekkinud väiketootjatel ja valmistoitude valmistajatel: kõik on kõigile võlgu. Inimesed on viimase kahe kuuga harjunud kodus kokkama ja sööma ning seetõttu käiakse vähem väljas söömas või ostetakse valmistoitu.  

Seda enam, et kriisi algus märtsis tuli väga ehmatavalt. „Üllatus oli esimene ostupaanika, mil riiulid tõmmati tühjaks,“ nendib Potisepp, et sotsiaalmeedias leviv info tühjade poeriiulite kohta tekitas ostupaanikat. „Tekkisid tarneprobleemid ja kauplejad ei jõudnud õigel ajal uut kaupa välja panna.“ Ta lisab, et üks kauplustekett esines koguni trahviähvardusega, et kuidas siis ei saa nii ruttu uut kaupa tarnida. „Keegi ei olnud tarnete üleöö suurendamiseks valmis.“

Toiduliit hakkas avalikkusele sõnumeid saatma, et toidupuudust ei tule, et ettevõtetel on paarikuised varud olemas. „See kandis ka kenasti vilja, andsime ja võimendasime soovitusi käia harvemini poes.“

Nii vaibuski esimene paanika, ent see õpetas tulevikku kiikama.  „Nägime ette ka toiduraiskamise ohtu, et ostetakse liiga palju kokku,“ lausub Potisepp. Seda kinnitavad ka tarbijate ostukäitumise uuring – kui märtsis suurenes EMORi andemetel järsult kuivainete müük, siis aprillis oli see segment märksa väiksem. Lisaks ostsid inimesed kokku purgisuppe ja muid kauasäilivaid toiduaineid.

Sel ajal, kui irvhambad naaksusid tualettpaberi-dieetide üle, oli toiduliidu murekohaks tarnete ja kaupade vaba liikumise jätkumine.  „Üsna pea sai selgeks, et see siiski toimub. Järjekorrad, mis tekkisid Poola ja siis ka Läti piirile, lahendati hästi kiiresti. Suur tänu kriisikomisjonile ja selleaegsele kriisiministrile,“ sõnab Potisepp. Ainus minister, kes on kriisiajal vahetunud, kannab Kaimar Karu nime. Tema kanda oli väliskaubandus ja infotehnoloogia, ootamatu väljavahetuse aga tingis sobimatus antud ministriportfelli haldava EKRE parteiliiniga.

Potisepa sõnul oli algselt muret nii toorainete kui ka pakendimaterjaliga. „Vahepeal tundus, et inimesed ei julgegi ilma pakendamata toitu osta. Pidime ka seda selgitama, et viirus ei levi toidu kaudu,“ sõnas ta. Pikenenud on aga tarneajad.  

Esmatähtis oli toiduainetööstusele Potisepa sõnul töötajate massilise haigestumise vältimine. „Toiduainetööstuses on hügieen alati olnud ülitähtis, nüüd karmistasime neid nõudeid veelgi, tuues juurde töötajatel temperatuuri mõõtmise. Kuigi aega oli napilt, saime sellega hakkama. Ameerikas jäid lihatööstuses inimesed massiliselt haigeks ja ettevõtted pidid sulguma, meil õnneks midagi sellist ei juhtunud.“

Potisepa sõnul saab olla tänulik ka heale koostööle valitsusega, mille tulemusena sai toiduainetööstus kõige rängemal ajal isikukaitsevahendeid ning nõrgemad ettevõtted said abi töötukassameetmetest, mis osal juhtudel aitas vältida koondamisi. „Palgatoetus on väga hea meede olnud. Ega toidutööstused nii hirmus palju seda kasutanud polegi – nii viis protsenti.“

Oluline oli ka, et valitsus lubas riiki siseneda hooldustöötajatel. Äraseletatult on tegu spetsialistidega, kes tagavad tööstusliinide toimimise. See tagas, et toiduliinid ei jäänud tehnilistel põhjustel seisma.